Tartu linn on võtnud eesmärgiks pakkuda koolides ja lasteaedades võimalikult suures mahus mahetoitu, mis on kooskõlas riikliku suunaga, mille raames on haridusasutustel võimalik saada toetust, kui vähemalt 20 protsenti toorainest on mahepõllumajanduslik. Aastaks 2023/2024 oli Tartu 19 munitsipaalkoolis tagatud, et lõunate toorainest on vähemalt 51% mahe. Kuid Tartu Tervishoiu Kõrgkooli nooremteaduri Ave Kutmani töö toob esile dilemmad, mis tekivad mahetoidu osakaalu kasvatamisel, seoses toidu puhtuse, hinna ja keskkonnajäljega.
Mahetoidu puhtus võrreldes tavatoiduga
Uurimisrühm, kuhu kuulusid kolleegid Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist ja Eesti Maaülikoolist, analüüsis koolides pakutava mahe- ja tavatooraine puhtust ning toitainete sisaldust, keskendudes õuntele, kartulitele ja veiselihale. Et tooraine kvalifitseeruks mahedaks, peab see vastama rangetele kriteeriumitele. Lihtsaim definitsioon välistab põllumajanduskeemia: “Mahepõllumajanduslikult kasvatatud toit on toit, mille kasvatamiseks ei tohi kasutada ühtegi sünteetilist taimekaitsevahendit ega väetist – kõik peab olema puhtalt looduslik,” selgitas Kutman saates “Labor”.
Tulemused näitasid, et kohalik tavameetoditega kasvatatud kartul on taimekaitsevahenditest sama puhas kui mahetoit. Hollandi laboris Eurofins LZV uuriti 36 toiduproovi (mahedad ja tavalised) ning otsiti ligi 800 erinevat pestitsiidijääki, ent mitte ühestki kartuliproovist ei leitud ainsatki pestitsiidijääki. Kutman selgitas, et Eesti põllumajanduse olukord on võrreldes muu Euroopaga väga hea, rõhutades, et kartul – nii mahe kui ka mittemahe – oli absoluutselt puhas igasugustest taimekaitsevahendite jääkidest. Kartulite koorimine on üldiselt ka tõhus meetod pestitsiidijääkide vähendamiseks enne tarbimist.
Õunte puhul ilmnesid erinevused. Maheõuntest pestitsiidijääke ei leitud ja 94 protsenti analüüsitud tavaõuntest sisaldas vähesel määral taimekaitsevahendite jääke. Kuigi jääke leiti, jäid kõik tuvastatud kogused kordades alla Euroopa Liidus kehtestatud ohutusnormide. Kõige sagedamini leiti tavaõuntest seenevastase aine kaptaani jääke. keelatud ainete esinemine, isegi madalates kontsentratsioonides, rõhutab pideva järelevalve olulisust, eriti imporditud toiduainete puhul.
Mahetoit koolis: kõrgem hind ja vanemate hoiakud
Mahetooraine on tunduvalt kallim kui tavatooraine. Näiteks on mahekartul kohati kuni 400% kallim kui tavakartul. Kuna Tartu koolilõunad on osaliselt vanemate tasutavad, seab mahetoidu lisamine märkimisväärselt kõrgemad kulud.
Sama uurimisprojekti raames küsitlesid teadlased ligi 500 Tartu lapsevanemat, et uurida nende hoiakuid ja maksevalmidust. Vanemate hoiakuid uurinud küsitlus näitas, et kuigi 47 protsenti vanematest usub, et mahetoit on tervislikum, ei olnud mahemärgis enamiku jaoks peamine argument. Regulaarsed mahetarbijad olid valmis mahetoidu eest rohkem maksma kui mittemahetarbijad. Kuid mõlemad rühmad leidsid üldiselt, et pole hädavajalik, et koolitoit oleks valmistatud ainult mahetoorainest.
Kutman lisas, et pimetestis ei erista keegi, kas supp on keedetud mahe- või tavaporgandist. Avatud vastustes rõhutasid vanemad, et kõige olulisem on see, et toit oleks maitsev, mitmekesine, tervislik ja värske, mitte niivõrd see, et see koosneks tingimata mahetoorainest. Huvitava faktina ei olnud ligi viiendik vanematest isegi teadlikud, et nende laste koolis mahetoitu pakutakse.
Kuigi mahetoitu tarbivad vanemad usuvad selle suuremasse tervislikkusse ja keskkonnasõbralikkusesse, on teaduslikud ülevaated näidanud, et toitainelise sisalduse või mõõdetavate tervisekasude osas olulised erinevused mahe- ja tavatoidu vahel puuduvad. Samuti on teatud mahetooted, eriti teraviljad ja jahu, vastuvõtlikumad mükotoksiinidele (hallitusseente toodetud toksiinid), mis on tervisele ohtlikud. Enamik lapsevanemaid jäi aga mükotoksiinide teemal neutraalseks, viidates piiratud teadlikkusele sellest riskist.
Mahetoit koolis: keskkonnajälg ja äärmuste vältimine
Kuigi mahepõllumajandus on tootmisviisina keskkonnasäästlik, ei pruugi väga suure mahetoidu osakaalu taotlemine koolitoidu kontekstis tingimata tähendada väiksemat keskkonnajalajälge. Tartu koolides on mahetoidu osakaal küündinud kohati 80 protsendini, mis tekitab ohu, et kohalikud põllumajandustootjad ei suuda nõudlust aastaringselt rahuldada.
See sunnib toitlustajaid eelistama kaugelt toodud toorainet, mis koormab keskkonda. Näiteks on menüüs sageli imporditud mahebanaan, läätsed ja riis. See tähendab, et mahetoidu sildi nimel transporditakse toitu tuhandete kilomeetrite tagant, samas kui laborianalüüside põhjal oleks kohalik tavatoit sisuliselt sama puhas (nagu kartuli näitel), kuid oluliselt väiksema süsiniku jalajäljega.
Tulemuste põhjal kutsuti üles vältima äärmusi koolitoidu süsteemi arendamisel. Mahetoidu pakkumine on tervitatav, kuid see ei tohiks toimuda toidu hinna või keskkondliku loogika arvelt. Kui kohalik tavatoit on laborianalüüside põhjal sama puhas kui mahetoit, võib imporditud mahetooraine eelistamine olla ressursside raiskamine. Soovitatav on leida “kuldne kesktee”. Lõppkokkuvõttes peaks säästvad koolitoitlustussüsteemid püüdlema tasakaalustatud lähenemisviisi poole, mis ühendab keskkonnavastutuse, majandusliku teostatavuse ja sotsiaalse kaasatuse.
Allikas: Novaator.err.ee 2. detsember.2025 Nooremteadur: koolis mahetoitu pakkudes tasub äärmustest hoiduda
