Eesti teeb biomajanduses esimesi samme, aga vähemalt juba astub!
Rahvusvaheline konverents “Biomajandus – loovus ja kestlikkus kõigile”, mis toimus 28.02.2019, oli suunatud Eesti arengusuundade seadmiseks biomajanduse valdkonnas. Konverents tõi kokku valdkonna eksperdid, tootjad ja tarbijad ning poliitikud. Koos arutleti biomajanduse arengu teemadel. Lisaks ettekannetele ja paneeldiskussioonidele sai expo-alal tutvuda Balti- ja Põhjamaade innovatiivse biomajanduse toodanguga.
Ettevõtluse ja infotehnoloogia minister avas konverentsi
Konverentsi avasõnad lausus Rene Tammist, Eesti ettevõtluse ja infotehnoloogia minister. Minister tunnistas, et kahjuks pole biomajandust meie riigis terviklikult käsitletud ei poliitika ega ka poliitika kujundamise tasandil. Seda tuleb vaadelda kolmest aspektist: toiduga omavarustuse kindlustamine, mida tuleb teha jätkusuutlikult, fossiilsete materjalide asendamine orgaaniliste ja biolagunevatega ja kolmandana kestlikud energialahendused.
Eestil on võimalus kõikidesse nendesse valdkondadesse panustada. Faktidest mainis ta, et kasvuhoonegaaside heitmetest 15% ning 25% maismaast on seotud kariloomade pidamisega. Maailma rahvastik vajab aastaks 2050 enda toitmiseks 70% enam kaloreid. See vajab radikaalset innovatsiooniarengut. Võib minna ka seda teed, et lihatootmine või kalakasvatus viia reaktorites kasvatamise peale ja piima toota sojast. Kõik need arengud on täna ka töös.
Ka Eestil võiks siin olla oma roll. Meil on innovatiivsed valdkonnad mikrobioloogia ja geenitehnoloogia. Suur areng on samuti põllumajandusrobotite ja tehisintellekti vallas. Fossiilsete materjalide asendamine orgaanilistega on samuti oluline. Oluline on luua ka ettevõtluskeskkond, kus sellised arengud võiksid rakendust leida. Samuti on vajalik arendada ka biokütuseid, mis ei konkureeri toidu ja söödaga.
Keskkonnaministeeriumis on koostamisel ringmajanduse strateegia. Kas me ei võiks võtta sihiks nulljäätme-majandust, mille osaks oleks ringmajandus. Me peaksime riigina ka sellisele arengueesmärgile mõtlema. Oluliseks osaks oleks siin ka tootearendus ja ökoinnovatsioon, et vähendada tootmise ökoloogilist jalajälge, kasvuhoonegaase, heitmeid ja keskkonnakahju. Riik saab neid arenguid suunata läbi klastrite, tehnoloogiaarenduskeskuste ja rakendusuuringute. Kindlasti vajab Eesti riigi innovatsioonisüsteem nendes teemades ajakohastamist. Kaalume ka elamumajandusse innovatsiooni lisamist, et soodustada puidu ja muude taastuvate ressursside kasutamist elamuehituses.
Oluline on ka turuosaliste teadlikkuse tõstmine ja toodete ökomärgistamine. Kui need tooted jõuavad laiatarbekasutusse, siis alanevad ka hinnad. Juba täna kasutavad Eesti kosmeetikaettevõtted oma toodetes näiteks vetikaid ja turvast. Kohaliku ressursi kasutamine on ettevõtluse arengu üks alustalasid ja terviklikult välja arendatud biomajandus aitab sellele kindlasti kaasa. Me vajame radikaalseid uuendusi biomajanduse valdkonnas.
Dr Joachim Kreysa, Euroopa Komisjoni/JRC biomajanduse nõunik
Joachim Kreysa rõhutas oma ettekandes, et biomajandus on sektorite ülene. Biomajanduse olulisus seisneb selles, et see pakub alternatiivi tuumaenergeetikale. Meil on vaja ümber kujundada mitte ainult energiamajandus, vaid terve majandusstrateegia ja viia see üle taastuvatele ressurssidele. Jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse põhimõttel töötav biomajandus on võimaluseks luua töökohti ja konkurentsivõimet. Biomajandus – see on kalandus, põllumajandus, metsandus, toiduainete tööstus ja kogu elukeskkond.
Eesti majandusest on juba praegu üks kolmandik biomajandus. See on parem kui Euroopa Liidu keskmine. Aga sellekohast spetsiifilist infot napib. On vaja luua väärtusahelatel baseeruvaid võrgustikke, mis looks arengusünergia kogu riigi ja regiooni arengule. See on võimalus vähendada ebavõrdsust linna- ja maaregioonide vahel. Me vajame tehnoloogilist innovatsiooni, mis võimaldaks bioloogiliste ressursside säästlikku kasutamist ja jäätmete vähendamist. See peab kaasa tooma toodete kohandamise lähtuvalt vajadustest, mida omakorda saab korraldada läbi tarneahelate elektroonilise juhtimise.
Tuleb üle minna tsentraliseeritud süsteemidelt detsentraliseeritud süsteemidele ja võrkudele, mis peab tagama linna ja maapiirkonna vastastikku kasuliku arengu. Kestlikkus saab rajaneda taastuval. Meil seisab ees üleminek kasumipõhiselt majanduselt inimkesksele majandusele. Oluline on investeerida taastuvatel ressurssidel baseeruvale majandusele, millele peab kaasa aitama lahenduste väljatöötamine ja kättesaadavuse tagamine. Oluline on ka parimate praktikate rakendamine.
Jätkusuutlik ringmajandus on oluline kogu Euroopa arengu kontekstis. Euroopa arenenumate riikide kõrval võime siinkohal välja tuua Soome ja teised Põhjala riigid. Soomes on sellest saanud teine “Nokia”, sest on olemas bioloogiline ressurss, mille baasil biomajandust arendada. Kahjuks on idapoolsed Euroopa riigid biomajanduse arengus maha jäänud ja vajavad järeleaitamist. Väga väike osa bioinnovatsioonist jõuab areneda tooteks ja jõuab turule. Seda tuleb parandada.
Dr Evelin Loit, Maaülikool, RITA biomajanduse projektimeeskonna liige
Esineja rõhutas, et kord juba rikutud looduse taastamine on kordades kallim kui algse olukorra säilitamine. Seepärast peavad loodushoiu põhimõtted kehtima kõikjal, nii kaitstavatel aladel kui ka väljaspool. Sada aastat tagasi oli meil olukord, kus 70% kogu riigi pindalast oli põllumajanduse käes, tänaseks on see 25%. Seega meil on tohutu ressurss, mida oleks võimalik biomajanduslikuks tootmiseks kasutusele võtta. Kuna see maa on kasutusest väljas olnud, siis seda saab kasutada mahedana, mille toodang on kordades kallim. Biomajanduse efektiivne rakendamine vajab nii inimkapitali, intellektuaalset võimekust kui ka loodusliku ressursi olemasolu, mida toetab turundus, finantskapital ja poliitikakujundus. See viiks vajaliku äriökosüsteemi väljaarendamiseni Põhjamaade eeskujul.
Paneelarutelu “Biomajanduse tehnoloogiad ja innovatsioon”. Osalejad: Eva Nordberg Karlsson – Lundi ülikool, Mart Mere – Est Agar, Erlend Sild – Eesti Putukatööstuse Liit, Petri-Jaan Lahtvee – Tartu Ülikool. Modereeris Madis Tilga.
Karlsson tõi välja, et maailma rahvastik kasvab ja me peame looma alternatiive proteiini tootmisele. Hiinast liha import on kasvanud 10 korda. Oluline on kasutada mereressursse ja vetikad, mida meres on piisavalt. Vetikaid saab kasutada mitmekülgselt, toiduainetest kuni väetisteni. Kahjuks tuleb 75% mere reostusest põllumajandusest, mida tuleb vähendada, sest Läänemeri kuulub maailma kõige reostunumate merede hulka. Peamiseks takistuseks biomajanduse innovatsioonis on tooteprototüüpide loomine, mis sobiksid ettevõtetes rakendamiseks. Sellised rahastuse kanalid on välja arendamata. Eestis on visioon biomajanduse arenguks väga vilets ning see puudutab ka avalikkuse teavitamist. On kahetsusväärne, et Eesti toote tootmiseks vajaminev energia hulk on 2 kuni 3 korda suurem kui põhjamaades.
Paneelarutelu “Targad tarbijad – kes nad on ja miks?”
Osalejad: Katrin Pärgmäe – Arengukoostöö Ümarlaud, Helen Arusoo – Organic Estonia, Katrin Bats – Rimi Foods AS, Kai Klein – Balti Keskkonnafoorum. Modereeris Irje Möldre Erametsakeskusest.
Erametsakeskus tõi välja merereostuse tõsise probleemi. Kui nii edasi läheb, siis aastaks 2050 on meres rohkem plastikut kui kala. Rimi Foods AS esindaja tõi välja, et mahetoodete müügikasv on olnud 20% aastas. Sortimendi valik on kahe aastaga kasvanud 27%. Kohaliku talutoidu kasv 27%. Turg kasvab aga siiski impordi arvelt. Terviksüsteem kohalike toodete kättesaadavuse tagamiseks puudub.
Helen Arusoo Organic Estoniast rõhutas, et eestlased hindavad väga jätkusuutlikku tarbimist, aga saavad seda endale lubada vaid raha olemasolul. Potentsiaalne tark tarbija ei ole Eestis kahjuks ostujõuline. Kui tarbijaid on vähe, siis ei saa ettevõtted välja tulla uute innovaatiliste toodetega. Kohalik turg kasvab, teeb seda aeglaselt ja teeb seda impordi toel. Eesti enda toodete eksport on aga välja arendamata. Esmaseks tarbijaks peaks aga olema kodumaine turg ja riik peab tulema appi, et selle halduseks vajalikku terviksüsteemi luua.
Eestis kipub olema palju poolikuid lahendusi. Näide mahemajanduse tervikprogrammist, mis on praeguses koalitsioonilepingus. Tehakse suts siit ja suts sealt, aga mitte terviklikult, mis tähendab majandustegevuse eesmärkide sidumist täpsete kommunikatsiooniplaanide ja turunduse kaasamist. Seetõttu pole oluliselt paremaks midagi läinud, vaatamata sellele, et Põhjamaade ja Taani näited on ees olemas. Arengukava peab ütlema ka seda, kes vastutab. Tihti vastutab keegi formaalselt, mitte sisuliselt. Eesti arengukavadele peavad järgnema tegevuskavad, kus kõik tegevused on eesmärgistatud ja planeeritud kuni turunduseni, nii nagu see Põhjamaade parima praktika näitel tehtud on. Peaksime looma intensiivse turunduse ja teadlikkuse tõstmise programmi ja seeläbi kasvatama tarbimisteadlikkust ning tootmisvõimekust.
Edasiste arengute teemal palume pöörduda Stockholm Environment Institute Tallinna keskuse prorgammijuht Dr Kaja Petersoni poole kaja.peterson@sei.org.
Konverents on järelvaadatav:
https://www.sei.org/events/biomajandus-loovus-ja-kestlikkus-koigile/
https://www.youtube.com/watch?time_continue=27&v=jj6T5_SaeUg
Ülevaate andis Einar Eiland Organic Estonia meeskonnast
