#alustamemaherevolutsiooni
Organic Estonia MTÜ südameasjaks on Eesti mahepõllumajanduse ja mahetoodetele populariseerimine. Mahemajandus on väga kasulik nii meie tervisele kui ka ümbritsevate elusolendite heaolule. See mõjutab positiivselt kogu loodust, kasvatades elurikkust ja vähendades märgatavalt kliimamõjusid. Eestis on alanud maherevolutsioon. Kas teadiste, et Tartu linna haridusasutustes on mahetooraine kasutusel juba rohkem kui viis aastat? Ja sellest aastast pakutakse mahetoitu kõigis Tartu lasteasutustes. Lähemalt räägib Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna vanemspetsialist Sirle Sõstra-Oru.
Miks pakub Tartu linn lastele mahetoitu?
Tartu linn peab oluliseks pakkuda mahetoitu, et sellega toetada laste tervist. Uuringud näitavad mahetooraine kasulikkust võrreldes tavatoorainega. Kuna mahetoit ei sisalda sünteetililisi pestitsiide, siis on see puhtam ja tervislikum. Teadlaste hinnangul saavad lapsed teismeeaks söögiga üle poole oma elu pestitsiidide doosist. Lisaks, tänapäeva inimeste toitulaual on puudu lihas ja piimatoodetes sisalduvaid oomega-3 rasvhapetest ning mahetooraines on neid tänu loomade teistsugusele toitmisele ja pidamisele märgatavalt rohkem kui tavatoorainetes.
Maheda ja kohaliku tooraine eelistamine haridusasutustes on ette nähtud Tartu linna arengukavas ning ka koalitsioonileppes.
Milline on Tartu koolides ja lasteaedades mahetoidu osakaal?
Vähemalt 20 % mahetooraine kasutamine on Tartu haridusasutustes kohustuslik, suurema osakaalu kasutamine on vabatahtlik. Tartu linnas on 20 munitsipaalkooli. Kõigil nendel koolidel on taotletud ökomärgis „50 kuni 80 % toorainest on mahe”.
Lasteaedasid on Tartus 25 ja mahetooraine maht on neis erinev. Osades lasteaedades on taotletud ökomärgis vahemikus „50 kuni 80 % toorainest on mahe” ning osa lasteaedadest kasutab toidu valmistamisel mahetoorainet 20 kuni 50 % ulatuses.
Taustainfona: Tartu munitsipaalkoolides on umbes 12 500 õpilast ning lasteaialapsi suurusjärgus 4800. Pooltes lasteaedades on toitlustamine korraldatud teenusepakkuja poolt ja ülejäänutes korraldab toitlustamise lasteaed ise. Mõlemal juhul valmib toit kohapeal.
Milline on Eesti mahemärgiste süsteem toitlustuses?
Eestis saab toitlustaja ökomärgist taotleda kolmes erinevas vahemikus. Need vahemikud on:
– vähemalt 20 % toorainest on mahe;
– vähemalt 50 % toorainest on mahe;
– vähemalt 80% protsenti toorainest on mahe.
See % on siis protsent toidu hinnast või kaalust.
Ökomärgise taotlemine on imelihtne. Kui alustatakse mahetooraine kasutamist, siis juba kuu aja möödudes saab Põllumajandus- ja Toiduametisse teha avalduse ökömärgi taotlemiseks.
Haridusasutustele maksab Regionaal ja -Põllumajandusministeerium mahetoetust, kui toidu valmistamisel kasutatakse vähemalt 20 % mahetoorainet.
Autor: Sirle Sõstra-Oru
Kuidas mahetoit haridusasutustesse jõuab?
Toitlustusteenuse osutajate leidmine Tartu linna koolidesse – lasteaedadesse toimub riigihangetega. Pakkujatele seatakse ette kvaliteedikriteeriumid, mh ka mahetooraine nõue ning hinnad, mida teenuse eest hakatakse maksma. Senini on toitlustushangetel konkurents olnud tagatud.
Millised toiduaineid Tartus mahedana pakutakse? Ehk: mis on vastuvõetava hinnaga ja kättesaadav ?
Valdavalt kasutatakse mahedana piimatooteid, lisaks ka veisehakkliha, teraviljatooteid (nt pudruhelbeid), pastat ning köögi- ja puuvilju. Ent kuna kodumaiseid vilju on raske kätte saada isegi tavatooraine puhul, siis nende kasutamine sõltub paljuski hooajast.
Eelistades Tartu linna haridusasutustes mahetooraine kasutust, tekitame ka nõudlust ning julgustame ühtlasi mahetootjaid tegevusega alustama või oma tegevust laiendama.
Kas saate eelistada kodumaist toorainet ?
Tartu soovib lisaks mahetoorainele väärtustada ka kohaliku tooraine kasutamist. Nii mahe kui kohaliku tooraine eelistamisega soovime toetada Eesti tootjaid – tagada neile kindlustunnet ja turgu.
Praegune riigihangete seadus ei võimalda ühtegi piirkonda eelistada. Selles oleks kindlasti vaja riigi poolt tõkete kõrvaldamist.
Mis on viimastel aastatel muutunud laste-perede eelistustes ? Kas tervislikkust peetakse oluliseks ?
Peab ütlema, et kõige olulisemaks on saanud toidu valik: tähtsustatakse seda, et kooli- ja lasteaiatoit oleks mitmekülgne. Tartu koolides on igapäevaselt valikus kaks valikut praadi ja suppi, sh nii liha- või kalatoit, kui ka liha- ja kalavaba roog. Lisaks on serveeritud eraldi vähemalt neli salati komponenti. Magustoitude juures on oluline, et kasutataks marju, puuvilju – naturaalset värsket tooainet.
Ka lasteaiatoidu valmistamisele on Tartus seatud mitmeid analoogseid erinõudeid, sest sotsiaalministri määrus, mille raames on sätestatud nõuded haridusasutuste toitlustamisele on aastast 2008 ning ei vasta juba mõnda aega riiklikele toitumissoovitustele.
Autor: Sirle Sõstra-Oru
Milline on lapsevanemate arvamus mahedast toidust lasteaias-koolis ?
Kuna Tartu linnas maksab nii kooli kui lasteaia toidu puhul teatud summa lapsevanem on neil suur huvi selles osas ka kaasa rääkida. Arvamused on erinevad: nii valikuvõimaluste kui mahetooraine kasutamise kohta. Olen täheldanud, et negatiivsete hoiakute põhjuseks on peamiselt vähene teadlikkus.
Kui olen osalenud hoolekogude koosolekutel koolides ja lasteaedades, siis olen ka ise rääkinud mahetooraine kasulikkusest ja miks Tartu arengukavas seda eelistatakse – kuna see on laste tulevase tervise seisukohalt oluline. Mida väiksem laps, seda rohkem mõjutavad pestitsiidijäägid toidus tema tervist. Kui mõelda selle peale, et lapsed käivad lasteaias neli-viis aastat ja söövad seal kolm toidukorda päevas, siis me tegelikult kõik mõistame, kui palju mõjutab see toit lapse tervist ja arengut.
Millised on tulevikuplaanid ja -soovid ?
Kui rääkida toidu toorainest, mis lasteaia- ja koolitoidus kasutatakse, siis kindlasti on väga oluline see, et riigihangete seadus tuleks vajadustele järgi. Soovime, et Eestis jõutaks selleni, et riigihangete raames oleks võimalik eelistada ka kohalikku toorainet nii tava kui mahetooraine kategoorias. Samuti on oluline, et jätkuks piisavalt ka kohalikke mahetootjaid, kellelt toodangut osta. Me unistame laiemast valikust Eesti saadustest.
Kuidas iga lapsevanem saab „oma” lasteaias- koolis mahetoidu sissetoomist „tagant nügida” ?
Lapsevanemad ise võivad teema tõstatada ning teiste lapsevanemate ning haridustöötajate teadlikkust mahetooraine kasulikkuse teemal tõsta. Mul on kolm soovitust, kuidas mahetoit jõuaks teie lapse lasteaeda-kooli.
– Esiteks, ma soovitan teil võtta ühendust kooli-lasteaiaga või kohaliku omavalitsusega ning tunda huvi, kas mahetoidu sisseostmisega tegeletakse või mil määral sellega tegeletakse.
– Teiseks, soovitan ise teiste lapsevanematega sellel teemal rääkida ning tutvustada mahetoidu, mahepõllunduse kasulikkust.
– Kolmandaks: võib kutsuda hoolekogu koosolekutele esinema mõne inimese, kes on sellel alal on pädev ning oskab maheteemadel lapsevanemate teadlikkust tõsta.
Organic Estonia soovitab lapsevanematel tutvuda info saamiseks käesoleva kampaania artiklite, podcastide ja videotega. Võite kutsuda hoolekogu koosolekule rääkima ka Organic Estonia või Eestimaa Looduse Fondi töötaja.
Autor: Sirle Sõstra-Oru
Lõpetuseks
Eesti liigub hoogsalt kliimasõbralikuma ja jätkusuutlikuma majanduse suunas. Ökoloogiline põllumajandus ja mahetoit on üks võtmevaldkond, mis aitab kaasa kliimakatastroofide leevendamisele ning looduse elurikkuse kasvule. Sellest räägivad kampaania videod, artiklid ja podcastid. Leiad need nii sotsiaalmeediast, Organic Estonia kodulehelt kui ka Postimehest – otsi #Alustame maherevolutsiooni
Organic Estonia MTÜ põhitegevuseks oma liikmetele – mahe- ja looduskauba tootjatele – ekspordivõimaluste leidmine. Läbi oma liikmesfirmade tegevuse kujundame Eesti kui Euroopa ühe kõige mahedama riigi kuvandit.
Mahetoidu kampaaniat korraldab MTÜ Organic Estonia. Rahastab Põllumajandus- ja Regionaalministeerium meetmest „Põllumajandustootjate kestlike toidusüsteemide ja keskkonnaalase teadlikkuse suurendamine“.
Intervjuu: Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakond, Sirle Sõstra-Oru
Mahetoidu kampaaniat korraldab MTÜ Organic Estonia. Rahastab Põllumajandus- ja Regionaalministeerium meetmest „Põllumajandustootjate kestlike toidusüsteemide ja keskkonnaalase teadlikkuse suurendamine“.
