Tamme aiandustalu “Meie lapse lemmiktee” sai tänavu parima mahejoogi tiitli. Perenaine Heli Viedehof tundis selle üle siirast uhkust ja tänulikkust, sest lastele mõeldud tee on kogu kollektiivi ühine looming, mida katsetati nii tuttavate täiskasvanute kui ka laste peal.
Aga tee mõte ise sündis otseselt kliendi küsimisest, et kas oleks pakkuda midagi väiksematele lastele, et oleks selline marjane ja magus jook, mis ei sisaldaks piparmünti. “Arendasime ideed edasi, kui märkasime, et lastele nagu polegi eriti selliseid tooteid, mille valmistamisega nad ise hakkama saavad. On küll kõige pisematele igasugused püreed ja titetoidud, aga teesid mitte. Seepärast sai “Meie lapse lemmiktee” ka püramiidkotti pakendatud, et lapsed iseseisvalt tee valmistamisega hakkama saaksid,” selgitab Viedehof. Ja suhkruleht sai tee sisse lisatud just seepärast, et lapsed armastavad magusaid ja suhkrurikkaid jooke, kuid suhkruleht on selline taim, mis on kalorivaba, looduslik, ilma kõrval toimeteta ja teeb tee parajalt magusaks, ilma, et oleks vaja lisada suhkrut või mett.
Maheusku juba varasemalt
Perenaise kinnitusel on Tamme talus juba algusest peale kasvatatud taimi võimalikult mahedalt. “Juba alates sellest, kui kunagi alustasin ja maasikaid kasvatasime. Hiljem tulid juurde vaarikad ja veidi musta sõstart. Pea kohe lisandusid ka maitse- ja ravimtaimed ning tšillipipar, aga vaid lihtsalt huvist, ma ei arvanud, et see mulle lisaks kogumiskirele ja hobile tööks kujuneb,” räägib Viedehof. Põhirõhk ongi nüüd jäänud ürtidele. Põhjuseks on perenaise suur huvi nende eriliste taimede vastu nii Eestis kasvatamisel kui ka taimede kasutamisel.
Marjakasvatus on hooajaline ja suhteliselt pingeline tegevus, see ammendas ennast kiiresti. Üheks põhjuseks marjakasvatus koomale tõmmata on ka Tamme talu maade suhteliselt vaene muld. Tamme aiandustalu asub Pärnu ümbruse vanal merepõhjal, kus huumuskiht on väga õhuke, aga ürtide kasvatamiseks see sobib. Enamik ürte on juba iseenesest sellised taimed, mis kasvavad suhteliselt väheviljakas mullas ega vaja ka kahjuritõrjet, hoopis paljusid ürte endid kasutatakse kahjurite tõrjeks.
“Pikka aega takistas mind ametlikult mahetootjaks hakkamast tüütu asjaajamine, kontrollid ja paberimajandus, mis kõige sellega kaasas käib. Aga mingi aeg tuli siiski mõte proovida ja nii siis saigi, et nüüd oleme tunnustatud mahetalu,” põhjendab Viedehof.
Taimekasvatuses mahemärgi taotlemisega väga suuri muutusi polnudki. “Vahetasime ümber väetised ja taimede kasvatamiseks mõeldud substraadid mahemärgiga väetiste ja substraatide vastu, mis on aga kallimad kui tavatooted.”
Oma eelise otsingud
Tamme aiandustalu areng on perenaise sõnul heas seisus, sest on investeeritud tootmisseadmetesse ja praegu on käsil degusteerimisruumi ja abihoone ehitus. Turismi osa soovitakse talus oluliselt tõsta, sest kohapealt müük ja turismigruppide vastuvõtmine on konkurentsis püsimise eelis.
“Degusteerimisruumi valmimise järgselt saame teha koostööd teiste väiketootjatega ja pakkuda nende tooteid turistidele, teha erinevaid temaatilisi õppepäevi, töötubasid ja seminare ja seda aastaringselt. Plaanid olid juba ammu, kuid eks koroona, ärev olukord meie lähiümbruses ja muud keerulised ette tulnud olukorrad sundisid meid oma mõtete realiseerimisega ja plaanide elluviimisega viivitama,” rääkis Viedehof.
Taimede kasvatamiseks on maad umbes hektari jagu, lisaks on kaks 240 ruutmeetrist kasvuhoonet, millest üks on tšillipipra kasvatamiseks ja teine peaasjalikult tootmispõllule istikute ettekasvatamiseks. “Teeme ka mõnede teiste Eesti mahetaludega tõhusat koostööd,” sõnab Viedehof.
Tootmishoone on samuti renoveeritud. Lisaks valmis eelmisel sügisel 300 ruutmeetrine aianduskeskus istikute kasvatamiseks ja müügiks ning töötubade korraldamiseks.
Kollektsioon ja tooted
Taimede kollektsioon on olnud pea 500 liigi/sordi ringis, igal aastal lisandub uusi taimi. Kahjuks läheb talvega taimi ka välja, selliseid, mis ei ole püsikud või lihtsalt oma iseloomult meie talvele vastu ei pea. “See on loomulik ja olen sellega juba ammu leppinud, kuid kogumiskirg ajab mind ikka uusi- ja uusi taimi Eesti tingimustes katsetama,” põhjendab Viedehof. “Tervet maailma endale koju ei saa tuua, aga võimalus proovida igalt maalt mõne põneva taime kasvatamist annab uued teadmised nii taimede kodumaa kultuurist, ajaloost kui rahvameditsiinist. Ja eks see kõige rohkem mind ürtide kasvatamise juures paelubki.
Erinevaid töödeldud tooteid on Tamme talus pea kuuskümmend. Kategooriate järgi jagunevad need ürdisooladeks, ürdisegudeks, marja- ja taimeteedeks, ürdiõliks, maitsetaimedega moosideks ja vürtsikateks hoidisteks. Lisaks koostatakse oma toodetest kinkepakke ja muidugi moodustavad väga suure osa müüdavast sortimendist ürtide istikud, mida eelmisel kevadel oli pea kolmsada erinevat artiklit.
Uus kevad toob selles osas ka uusi uudiseid. “Meie tooted on kõik populaarsed, lihtsalt igal tootel on oma parim müügiaeg. Kui sügisel ja talvel müüme hästi moose ja teed, siis näiteks kevadel istikuid,” lisab Viedehof.
Allikas: Tiit Efert, Mahepõllumajanduse Leht nr 100 / www.pikk.ee/tamme-talu-maheteest
