Nüüd, kui veidi aega on suursündmusest möödas, vaatame korra tagasi, et millised mõtted, teadmised ja ideed väja „koorusid“.
Keskkonnainnovatsiooni ala eestvedaja advokaadibüroo GLIMSTEDT koos Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooniga, korraldas paneeli 13.08 „Kas mahe on äri või teadvustatud vajadus?“
Arutlejateks olid:
Kristo Tuurmann, OÜ Loodusvägi tegevjuht
Ants-Hannes Viira, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor
Siim Kabrits, Mahe-Eesti idee autor
Moderaator: Marko Tiiman, advokaadibüroo GLIMSTEDT juhtivpartner
Kiired vastused teema kohta:
1. Mahetoit on toit, mida me iga päeva vajame, küll aga ilma kemikaalideta kasvatatud. Seega eristub, mitte ei vastandu. Kuna seda toitu tuleb kasvatada ning selle nõüudlus maialmas kasvab, siis see on äri samuti.
2. Mahetootmine on osa toidutooitmise ärist. Siht peaks olema see, et mahetootmine oleks ka majanduslikult jätkusuutlik. Kindlasti on Eestis mahetootjaid, kelle puhul see nii ongi.
3. Tarbijate nõudlus peaks stimuleerima stimuleeriks mahetootjaid ja – töötlejaid rohkem tootma ja/või mahetootjad ja – töötlejad suudavad turule tulla nii heade toodetega, mis aitavad neil tarbijaid juurde võita. Eestis on täna suhteliselt palju mahepõllumajanduslikku maad (ca 15% põllumajandusmaast), kuid mahetoodete osa toiduainete jaemüügist oli 2013. aastal ca 1,1%.2015 oli 1,6% .
Võib arvata, et viimastel aastatel on mahetoodete osa suurenenud, kuid mahepõllumajandusliku maa osakaalu ja tarbitavast toidust mahetoodangu osakaalu vahel on suur erinevus.Tuleks välja selgitada, mis on sellise lahknemise põhjused ja suunata teravik selle lõhe vähendamisse.
