Põhjamaade Nõukogu toiduosakonna vanemnõustaja Mads Frederik Fischer-Møller teab, et mahetootmine tasub end ära: “Mahepõllumees teenib Taanis rohkem kui tavapõllumees.”
Parim viis edendada mahemajandust on sõlmida kokkulepe valitsuse, tarbijate, maheliikumise ja mahepõllumeeste vahel ja püstitada ühised eesmärgid, arvab Põhjamaade Ministrite Nõukogu toiduosakonna vanemnõustaja Mads Frederik Fischer-Møller.
Organic Estonia Taani-visiidi käigus intervjueeris eestvedaja Krista Kulderknup Põhjamaade Ministrite Nõukogus Madsi, kes arvab, et Põhjamaades tuntakse Eestit eelkõige e-riigina ja soovitab, et eestlased võiks oma e-nutikuse ja innovatiivsuse siduda puhta kuvandiga, samuti maheda ning keskkonnast hooliva suhtumisega. “See oleks väga hea kuvand ühele riigile, ” arvab Mads.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu toiduosakonnas töötades peab Mads paratamatult kokku puutuma paljude keskkonnaprobleemidega: kliimamuredega, pestitsiidide kasutamise tagajärgedega, reostunud põhjavee teemaga – tema kogemusel saab paljusid probleeme lahendada läbi mahetoidu osakaalu suurendamise ühiskonnas.
“Kõigis põhjamaades on tarbijate nõudlus mahetoidu järgi aina kasvamas,” kinnitab Mads. Mahetoit annab tema hinnangul tarbijale ka võimaluse kaasa rääkida suurte keskkonnaprobleemide lahenduses – valides mahetoidu, oled juba osalenud maailma parandamisel. Taani on jõudnud mahetootmisega absoluutsesse esirinda – 10 protsenti Taani jaekaubandusest moodustavad mahetooted – ja see on üleilma kõrgeim näitaja.
“Mahepõllumehed teenivad Taanis rohkem kui tavapõllumehed,” lisab Mads, “Maheliikumine kasvab ja eestlastel on aeg paati hüpata!”
Taanis on poliitikud olnud mahepõllumajanduse arendusega kaasas algusest peale, kui 1990.aastatel maheliikumine hoo sisse sai. “Taanis on poliitikud, maheliikumise eestvedajad ja mahetootjad koostööd teinud päris esimesest hetkest peale,” kinnitab Mads. Tema arvatest võiks Eesti samuti kasutada Taani kogemust: “Hea viis Eestil asi käima lükata oleks teha kokkulepe valitsuse, tarbijate, maheliikumise ja mahetootjate vahel, sõnastades, mida mahetootmine Eestile tähendaks ja millega võiks mahemajandus ühiskonda panustada nii Eestis kui globaalsel tasandil.”
Küsimusele, kas põhjamaad töötavad mahemajanduses ühiselt seatud egiidi all, vastab Mads, et Taani on alustanud sellega juba ammu ja me näeme, et kasvav nõudlus maheda järele on kõigis põhjamaades üleüldine. “Üks ühine suund, mida me näeme kõigis põhjamaades, on see, et valitsus toetab mahetooteid riigi toitlustusasutustes. Ma tean ka, et Eesti on üks kolmest riigist maailmast, kus maksumaksjate rahaga toetatakse koolitoitlustamist,” kiidab Mads. “Alustage kasvõi sellest, et seate eesmärgiks muuta 30 protsenti koolitoidust mahedaks,” soovitab Mads. “Kui mahetootjate toodetele on turg suurem, lähevad ka hinnad alla. Katsuge jõuda 5-6 protsendilise maheda turuosani; kui ükskord sinna jõuate, lähevad edasi asjad iseenesest juba soovitud suunas,” lubab Mads. “Seda oleme näinud nii Taanis kui Rootsis.”
Helen Arusoo
