Organic Estonia algatusel sündinud mahealade kaardikiht on saanud täiendust: lisaks mahepõllumaadele ja -korjealadele on lisandunud ka mahemesilased. “Need, kes kaarti üldiselt vaatavad, tuletavad meelde, et ka mesindus on oluline,” kommenteerib Eesti Mesinike Liidu juhatuse liige Aleksander Kilk. “Mesi iseendast on ju praktiliselt puhas toode.”
Maa-ameti, Põllumajandusameti ja Organic Estonia koostöös sündinud mahealade kaart näitab nüüd ka mahemesilasperede paiknemist. Eestis on ametlikult üle 2000 mahemesilaspere, üldse kokku on meil ligi 50-60 000 mesilasperet. “Praegu on meil Eestis ligi 60 000 mesilasperet, arvame – paljud mesilaspered pole registris,” kommenteerib Aleksander Kilk, “Aastal 1939 oli Eestis 110 000 peret, Nõukogude ajal jõuti ka korra üle 100 000, kui majandites oli mesilaste pidamine kohustuslik. Tol ajal leiti ka uuringute käigus, et tegelikult mahuks Eestisse ligi 150 000 mesilasperet.”
Kilgi sõnul on Eesti oma ligi 50 protsendi looduslike aladega väga hea koht mesilaste pidamiseks: “Võimalusi on palju rohkem kui mitmetes teiste riikides,” kommenteerib Kilk, kelle sõnul on väga hea, et Maa-ameti kaardirakendus tõstab esile nii mahemõtlemist kui aitab meenutada, et mesilaste pidamine on oluline.
“Mesilased ja teised tolmeldajad vajavad keemiavaba elukeskkonda ning korjemaad,” ütleb ka Aili Taal, kes on Taali Mesilas mesindanud mahedalt juba 18 aastat. “Eesti mesindusele on ainult hea, kui mahepõllumajandusmaad igal aastal juurde tuleb.”
Kaardirakendus, kus peal näeb nüüdsest ka mahemesilaid, näitab mesilasperede asukoha hetkeseisu. “Mesilagrupid on erinevates kohtades laiali,” kommenteerib Aleksander Kilk, “suviti viiakse nad uutele korjealadele, talveks tuuakse hoopis kodu juurde. Kaardil näeme püsiasukohti, mis ei väljenda alati seda, kus mesilaspered päriselt asuvad.”
“Eestis on 50-60 000 mesilasperet, igas peres on suvel ligi 50-60 000 mesilast, see teeb kokku ligi 3 miljardit – iga eestlase kohta lendab ringi 2000 mesilast, “lisab Kilk.
Maa-ameti, Põllumajandusameti ja Organic Estonia koostöös loodud mahealade kaardirakenduse abiga näeb lisaks 2017. aasta mahepõllumaadele ja -korjealadele ka mahemesilasperesid. Kaardirakendusega seoses valmistatakse ette arendustöid, et pakkuda mesilastepidajatele, ettevõtetele ning kohalikele omavalitsustele paremat teenust mahe- ja biomajanduse arendamisel.
MTÜ Organic Estonia sai hoo sisse 2015. aastal Arengufondi ühe võiduideena. Kolme aasta jooksul on loodud mahemajanduse tervikkontseptsioon, mis jõudis koalitsioonileppesse; ellu on viidud Eesti mahealade tunnustamine ligi 30 protsendini Eesti pindalast ning koostöös riigiametitega mahekaardi rakenduse loomine ning Eesti puhta õhu kuvamine rahvusvahelise õhuseire võrgukeskkonnas. Alates 2018. aasta jaanuarist tegutseb Organic Estonia mahe-ettevõtete esindusorganisatsioonina, millega on liitunud 25 ettevõtet.
Lisainfo:
Krista Kulderknup
Organic Estonia eestvedaja
krista.kulderknup@gmail.com
507 6551
Krista Kulderknup
Organic Estonia eestvedaja
krista.kulderknup@gmail.com
507 6551
Mariliis Aren
Maa-ameti geoinformaatika osakonna juhataja
Mariliis.Aren@maaamet.ee
Maa-ameti geoinformaatika osakonna juhataja
Mariliis.Aren@maaamet.ee
Anu Nemvalts
Põllumajandusameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna juhataja
anu.nemvalts@pma.agri.ee
Põllumajandusameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna juhataja
anu.nemvalts@pma.agri.ee
