Tänavu veebruaris toimunud maailma suurimal mahetoidumessil BIOFACH e-Special 2021, esitleti mahepõllumajandusstatistika aastaraamatut „The World of Organic Agriculture”. Raamat annab ülevaate mahepõllumajandussektori arengusuundadest kogu maailmas 2019. aastal.
Mahepõllumajanduse uurimisinstituudi FiBL ja IFOAM – Organics International avaldatud mahepõllumajanduse maailma 22. väljaanne annab põhjaliku ülevaate globaalse mahepõllunduse hiljutistest arengutest. Selles on esitatud mahepõllumajanduse üksikasjalik statistika, mis hõlmab mahepõllumajandusliku majandamise ala, maakasutust ja mahepõllundussüsteemides kasvatatavaid põllukultuure, põllumajandusettevõtete arvu ja muud tüüpi ettevõtjaid ning valitud turuandmeid.
Mahepõllumajandust harrastatakse kokku 187 riigis ja 72,3 miljonit hektarit põllumajandusmaast kasutasid mahedalt vähemalt 3,1 miljonit põllumajandustootjat. Mahetoidu ja jookide ülemaailmne müük ulatus 2019. aastal enam kui 106 miljardi euroni.
Enim mahepõllumajandusmaad oli Austraalias
2019. aastaks oli maailmas kokku umbes 72,3 miljonit hektarit mahepõllumajandusmaad. Võrreldes 2018. aastaga kasvas see 1,6 protsendi ehk 1,1 miljoni hektari võrra. Kõige suurema mahepõllumajandusmaa pindalaga riik maailmas oli Austraalia (35,7 miljonit hektarit), teisel kohal oli Argentiina (3,7 miljonit hektarit) ning kolmandal kohal Hispaania (2,4 miljonit hektarit).
Euroopas oli tunamullu mahepõllumajandusmaad kokku 16,5 miljonit hektarit ning Euroopa Liidus 14,6 miljonit hektarit. Suurima mahepõllumajandusliku maa osakaaluga riigid olid Liechtenstein (41%) ja Austria (26,1%).
2019. aasta andmete põhjal oli Eestis mahepõllumajandusmaa osakaal kogu põllumajandusmaas peaaegu 23% (221 000 hektarit) ja võrreldes 2018. aastaga kasvas mahedalt viljeldava maa osakaal 7% võrra. Nende näitajatega hoiab Eesti ELis teist ning maailmas neljandat kohta.
Euroopas oli enim mahetootjaid Türgis ja Itaalias
Mahetootmisega tegeles 2019. aastal maailmas kokku 3,1 miljonit tootjat 187 riigist. Võrreldes aasta varasemaga oli tootjaid 13% rohkem.
Euroopas oli üle-eelmisel aastal ligi 430 000 mahetootjat ning Euroopa Liidus ligi 343 000. Kõige rohkem oli mahetootjaid Türgis (74 545) ja Itaalias (70 561). Võrreldes 2018. aastaga kasvas tootjate arv Euroopas 2,8% ja Euroopa Liidus 5%.
Euroopas tegutseb 82 000 mahetöötlejat ning Euroopa Liidus üle 78 000. Kõige rohkem on mahetöötlejaid Itaalias (ligi 22 000), kõige rohkem importijaid on Saksamaal (üle 1800).
Tarbijate kulutused mahetoidule on kümnendiga kahekordistunud
Mahetoidu ülemaailmne müügikäive oli 2019. aastal 106 miljardit eurot. Turuliider oli USA 44,7 miljardi euroga, teisel kohal oli Saksamaa 12 miljardi euroga ning kolmas koht kuulus Prantsusmaale, kelle müügikäive oli 11,3 miljardit eurot.
Euroopas kulutasid tarbijad mahetoidule inimese kohta aastas 56 eurot ning Euroopa Liidus 84 eurot. Ühe elaniku kohta on tarbijate kulutused mahetoidule viimase kümnendi jooksul kahekordistunud. 2019. aastal kulutasid Taani ja Šveitsi tarbijad kõige rohkem raha mahetoidule (vastavalt 344 ja 338 eurot elaniku kohta). Kõige suurem mahetoodete turuosa oli Taanis, kus mahetoodete osakaal oli 12,1% kogu turus.
Eesmärgini on minna veel pikk tee
Kuigi 2019. a suurenes mahemaa pind maailmas 1,1 miljonit hektarit võrreldes 2018. aastaga, ei olnud mahemaa kasv Euroopas siiski märkimisväärne. 2019. a oli Euroopas kogu põllumaa pind kokku 175 miljonit hektarit, millest mahemaad oli 16,5 miljonit hektarit. See teeb mahemaa osakaaluks kogu Euroopa põllumajandusmaas umbes 9,4%. Seega on aastaks 2030 püstitatud eesmärgini veel pikk tee minna.
Rohkem teavet mahepõllumajanduse 2019. aasta statistika kohta saab mahepõllumajanduse uurimisinstituudi FIBL veebilehelt.
Originaal artikkel: Maablogi
