Organic Estonia liikmeteks on nüüd ka mahe-ettevõtted. Pildil Organic Estonia 3. sünnipäeva õhustikus ettevõtte Must Küüslauk juht Margus Sarmet, Kristel Uibo Magusameistritest ning Nordic Honey esindaja Kadri Mets. Foto: Joel Kirsimaa
Organic Estonia 3. sünnipäeval tõdeti, et mahekuvand aitab Eesti majandust elavdada ka kodumaal. Lisaks negatiivse ekspordibilansi tasakaalustamisele loob see töökohti maal ja pidurdab ääremaastumist. See arusaam peaks saavutama laiemat kõlapinda. “Kui suurettevõtete ekspordivõime kasv toob kaasa tooraine väljaveo, siis koha peal annab see võimaluse väiketootjatele meie oma turgu katta,” kommenteerib süsteemianalüütik Einar Eiland Organic Estoniast.
Et Eesti maaelu vajab elavdamist, on kõigile teada. Tuletame ka meelde, et kui Maarahva 2010. aasta konverentsil toodi murekohana välja, et söötis maade hulk ulatus tookord Eestis 60 protsendini. Kahjuks pole olukord seni tuntavalt muutunud. Samas annab see Eestile suurepärase võimaluse pöörata meie vaesus rikkuseks ehk arendada mahepõllumajandust paikades, mis jõudeoleku tõttu on sisuliselt mahedaks muutunud. “Kasvav mahepõllumajandus aitaks vähendada ka toetustest tulenevat ebavõrdsust teiste Euroopa Liidu riikidega,” lisab Einar Eiland.
Noortele ettevõtjatele looks mahepõllumajandusega tegelemine olulise perspektiivi, kuna just noored on need, kes mahetoitu ja – majandust hindavad. Nooremat põlvkonda huvitab olulisel määral rohkem, kuidas toit on toodetud ning mida ta sisaldab. Soomes on noori maale elama toonud just mahepõllumajanduse idee propageerimine ja seetõttu võiksime Soome kogemust kasutada ka Eestis, seda enam, et põlvkonnavahetus on põllumajandussektoris tõsiseks probleemiks. Alla 35 aastaste noorte osakaal on väga madal (erinevate meetodide järgi hinnatuna vastavalt 3-9 protsenti).
Mahemajanduse tervikkontseptsioon toetab
Kogu Eesti arengut võiks käsitleda läbi Organic Estonia idee tervikuna. Kaasaaegse infoühiskonna toimimise lahutamatu osa peaks olema ühiskonnamudelid, mis aitaks üle minna seni valdavalt konkurentsipõhiselt majandamiselt koostoimepõhisele ühismajandamisele. “Selge on see, et tarneahela põhiselt on näiteks eksporditurgudele siseneda oluliselt lihtsam,” kommenteerib Einar Eiland. Ühismajandamisega tegelemine oleks infoühiskonna arengu eelduseks, sest võimaldaks üksikul edukamat toimetulekut pidevalt kasvava infohulga tingmustes. Samuti peaks silmas pidama maailma parimaid praktikaid ja teadustöid, mis ütlevad, et arengu siht peaks lähtuma looduslik-geneetilistel lätetetel baseeruvatest ühiskonnamudelitest. Nende tutvustamise ja rakendamisega Eesti tingimustega tegeleb Organic Estonia meeskond jätkuvalt.
“Sõnum on, et meie puhas loodus ja sellest saadav tootmisressurss võiks olla meie riikliku kuvandi lahutamatu osa ja see väärtus, mida maailmale pakkuda. Ja samal ajal peame mõtlema kogu Eesti mahekultuurile tervikuna,” kommenteerib Organic Estonia eestvedaja Krista Kulderknup.
