#alustamemaherevolutsiooni
Noored on Eestis kõige suuremad mahetoidu ostjad. Loodust ja keskkonda väärtustama õpetatakse neile juba koolis. Keskealised ja vanemad inimesed on kursis, et mingi “öko” on olemas. Paljud arvavad, et loodustoode on sama mis öko ehk mahe. Ent mida see sisuliselt tähendab ja kuidas seda tänapäeval tegelikult kasvatatakse, sellest ei ole enamikel eestlastel infot.
Organic Estonia “paljastab nüüd saladused”, mis on muidu varjul ametkondade kodulehekülgede sügavuses.
Millistele nõuetele vastab mahetoit
Nõuded mahedale toidule on Euroopa Liidus järgmised
- kasvatamisel ei kasutadata sünteetilisi taimekaitsevahendeid,
- ei ole kasvatatud-toodetud geneetiliselt muundatud organisme kasutades,
- kasvatamisel ei kasutata vees kergesti leostuvaid mineraalväetisi,
- säilitamisel ei tohi toit kokku puutuda ioniseeriva kiirgusega,
- toode ei sisalda rohkem kui 5% tavatoorainet (piiratud selgesõnaliselt lubatud toorainete loeteluga),
- ei sisalda magusaineid, stabilisaatoreid ega sünteetilisi värvaineid, säilitusaineid, maitsetugevdajaid
- tohivad sisaldada ainult taimseid paksendajaid, kergitusaineid või emulgaatoreid, mis on loetletud positiivses nimekirjas ( määrus 2021/1165 lisa V, A osa).
Mahepõllumajandusele ja -tootmisele on veel teisigi nõudeid, muuhulgas järgmised:
- Külvikorrad olgu mitmekesised ja sisaldagu liblikõielisi taimi.
- Loomade pidamiseks on kehtestatud minimaalne sise- ja väliala pindala ning loomadele peab olema tagatud pääs vabaõhualale ja karjamaale.
- Loomi tuleks toita mahepõllumajanduslikult toodetud söödaga, kuhu ei ole lisatud antibiootikume ega jõudlust parandavaid aineid.
- Tooraine ja toodete import kolmandatest riikidest on reguleeritud ja rangelt kontrollitud partiide kaupa.
- Toidu ladustamisel peab olema tagatud sissetuleva kauba kontroll, välditud peab olema mahetoidu saastumine mahetootmises mittelubatud ainetega ning segiminek tavatoiduga.
Mahetoidu kasvatamisel, tootmisel ja töötlemisel Eestis peab järgima Mahepõllumajanduse seaduse nõudeid. Tooraine peab olema kasvatatud mahepõllumajanduslikul maal või pärinema mahedalt kasvatatud loomadelt. Mahepõllumajanduses kasutatakse kahjurite tõrjeks ennetavaid võtteid ja looduslikke vahendeid. Umbrohutõrjeks tarvitatakse mehaanilisi võtteid. Seega ei sisalda mahetoit organismile kahjulike sünteetiliste taimekaitsevahendite jääke. Riigi järelevalveamet analüüsib pisteliselt ka mullaproove.
Kui tavatootja soovib hakata müüma oma põllumajandussaadusi mahedana, siis selleks peab tema maa läbima enne 2-3-aastase üleminekuaja. „Mahepõllumajandusele ülemineku järgus” olev taimsed saadused on kasvatatud maal, kus üleminekuaeg on kestnud vähemalt 12 kuud enne koristust.
Töödeldud toidus, millel mahemärgis, pärineb vähemalt 95% põllumajanduslikke koostisosi mahepõllumajandusest. Tavakoostisosad (5%) on rangelt piiritletud.
Kui töödeldud toidus on mahetoorainet vähem kui 95%, ei või toodet nimetada mahedaks. Kasutada ei tohi ühtegi mahelogo ega ökomärki. Küll aga tohib mahetooraine olla märgitud koostisosade loetelus. Pakendile pannakse ka kirja, milline on mahedate koostisosade % .
Mahetoit on usaldusväärne, sest Eesti mahe-ettevõtted on riikliku järelevalve all. Põllumehi, kes toodavad, töötlevad ja turustavad mahedat, kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet. Nõuetele vastavus tagatakse iga aastase kontrolli, kohustusliku dokumenteerimise ning kaupadelt korrapäraselt proovide võtmisega.
Eestis on mahepõllumajanduslikud ettevõtjad registrisse: https://portaal.agri.ee/avalik/#/mahe Sealt leiab ka, mida nad eelmisel kevadel kasvatama hakkasid. On olemas ka maheda käitlejate ja toitlustajate registrid.
Mahetoidu tähistamine
Mahetoodetel on kirjas: “mahepõllumajanduslik” või “ökoloogiline” või nende tuletis: „mahe” või „öko”. Välismaisel kaubal sõnad “bio”, “eko” jms tähendavad ka mahetootmist. Mahetoit märgistatakse alati Euroopa Liidu mahelogoga. See ökomärk võib olla ka valgel taustal musta trükiga vm värvi.
Lisaks sellele võib kasutada Eesti ökomärki, see ei ole kohustuslik.
Pakendatud ökotoodetel on Euroopa Liidus alati ka päritolutähis ja järelvalveasutuse kood. Päritolutähis näitab, kus on toote põllumajanduslikud koostisosad toodetud. Eesti Põllumajandus- ja Toiduameti kood on: EE-ÖKO-03.
Eksitavad märgistused – ignoreeri neid !
Sõnad „Looduslik”, „keskkonnasõbralik” jms
Sõnad “looduslik” või „keskkonnasõbralik” ei ole õigusaktidega selgelt piiritletud. Paraku ettevõtjad eksitavad tarbijat nende sõnadega üsna sageli. “Looduslikuks” märgistatud tooted, näiteks toit ja kosmeetika, võivad tegelikult sisaldada kunstlikke koostisosi, säilitusaineid ja tervisele kahjulikke lisaaineid. Kui soovite osta looduslilkku toodet, siis uuringe koostisosade loetelu või ostke mahetoode. Nagu eelpool öeldud – mahetoodetes ei tohi kasutada sünteetilsii kemikaale.
Töötuskauba ökomärgis
See ei tähenda, et toode oleks mahe või looduslik. See märk tähendab, et tootmine on keskkonnasõbalikum kui muudel sellise märgistuseta sarnastel tooted. Hinnatud on toote keskkonnamõju, võttes arvesse toote eluringi kõiki protsesse alates tooraine hankimisest kuni toote kasutusest kõrvaldamiseni. Toode ise EI muutu selle märgi saamisel mahedaks, tervislikumaks ega looduslikuks.
Erinevates Euroopa riikides on kasutusel palju erinevaid ökomärke ja sertifitseerimisstandardeid
Kauplustes müüdavatel toodetel on igasuguseid märke-logosid. Mahepoodideski võivad olla müügi nii mahedad kui ka tavatooted. Märkide rohkus ajab ostjaid segaduse, isegi kui inimene on pidev ja pühendunud ökokauba tarvitaja. Selguse loomiseks toome siinkohal mõningad teiste riikide ökomärgi ja nende tähendused.
Ülemaailmsed sertifikaadid: Üks tuntumaid organisatsioone, mis jagab ökosertifikaate, on ECOCERT, asutatud Prantsusmaal. Ecocert sertifitseerib peamiselt toiduaineid ja toidukaupu, aga ka kosmeetikat, pesuvahendeid, parfüme ja tekstiile. Selle ettevõtte kontrollimise läbib mahedatest toiduainetest Prantsusmaal ca 70 % ja ca 30% kogu maailmas. (Wikipedia andmetel)
Rootsis kasutatakse ökotoodetel märgistusena Euroopa Liidu mahemärki. Lisaks on jätkusuutlike toiduainete märgistamise süsteem KRAV. See lähtub mahepõllumajanduse põhimõtetest. Selle märgisega toodete kasvatamisel-valmistamisel on järgitud kõrgemaid nõudmisi bioloogilise mitmekesisuse, loomade heaheaolu, sotsiaalsele vastutuse ja kliima mõttes.
Saksamaa mahemärk on … (BIO)
Oma mahemärgid on nii erinevatel tootjate liitudel kui ka liidumaadel. Tootjate liitude mahemärgid reguleerivad isegi EL-i mahemärgist rangemalt: lisaainete (nn e-ainete) sisaldust, loomade pidamise nõudeid, nõudeid söödale ja kasutatavaid juhtimisstandardeid. Kui Saksa toidul on ELi mahemärk, siis kontrollib toote nõuetelevastavust kas ainult asjaomane tootjate ühendus või lisaks ka riiklik asutus.
Mahetoitlustamine
Kirjeldame, kuidas tunda ära mahetoitu pakkuvaid Eesti söögikohti ja mida „toitlustamise ökomärk” tähendab (Euroopa Liidus ühtseid nõudeid mahetoitlustamisele ega ühtset märki ei ole).
Sisseostud mahetooraine protsendi üle peab Eesti toidukoht arvestust kas koguse või maksumuse põhjal. Kui toidukoht kasutab toitlustamise ökomärki, siis peab juba märgi kasutamisele eelneval kuul olema neil mahe tooraine osakaal vastavalt valitud tasemele.
Toitlustamise ökomärgil on olenevalt mahetoodangu osakaalust kolm astet.
– kui üle 20 kuni 50% eelmise kuu jooksul ettevõttesse toidu valmistamiseks toodud põllumajandustoodetest on mahepõllumajanduslikud, võib kasutada väidet „üle 20 kuni 50% toorainest on mahe” või märki:
– kui üle 50 kuni 80% eelmise kuu jooksul ettevõttesse toidu valmistamiseks toodud põllumajandustoodetest on mahepõllumajanduslikud, võib kasutada väidet „üle 50 kuni 80% toorainest on mahe“ või märki:
– kui üle 80 kuni 100% eelmise kuu jooksul ettevõttes toidu valmistamiseks toodud põllumajandustoodetest on mahepõllumajanduslikud, võib kasutada väidet „üle 80 kuni 100% toorainest on mahe” või märki:
Kui ettevõte kasutab toitlustuse ökomärki, ei pea nad maheda üle arvet pidama üksikute roogade kaupa. Tähtis on vaid see, et eelmisel kuul ettevõttesse ostetud mahetoodete osa vastaks kasutatavale märgile – protsentidele (ja see oleks arvestuse pidamisega tõestatud).
Kasutatud allikad:
– Põllumajandus- ja Regionaalministeerium, sh allasutuste kodulehed.
– Wikipedia, sh https://de.wikipedia.org/wiki/Bio-Siegel#Gesch%C3%BCtzter_Begriff_Bio
– Registrid leiab: https://pta.agri.ee/riiklikud-registrid-ja-andmekogud#mahe
Toimetaja: Organic Estonia ja REM
Organic Estonia MTÜ põhitegevuseks oma liikmetele – mahe- ja looduskauba tootjatele – ekspordivõimaluste leidmine. Läbi oma liikmesfirmade tegevuse kujundame Eesti kui Euroopa ühe kõige mahedama riigi kuvandit.
