#alustamemaherevolutsiooni
Oluline on julgeda tulevikku ette kujutada – siis saame aru, kuhu tahame jõuda. Pro Luomu andis välja kõnede kogumiku, milles toitu kirega suhtuvad arvamusliidrid mõtisklevad tulevikutoidu üle.
Pro Luomu palus 20 arvamusliidril ette kujutada, mida Soomes 2040. aastal süüakse. Eesmärk oli läheneda meie aja suurele küsimusele erinevatest vaatenurkadest ning seetõttu valiti kirjutajateks mõjukad isikud, alates poliitikutest kuni kaubanduseni. Sõna said teadlased, kunstnikud, ettevõtted, ametiasutused ja kodanikuühendused. Tulemuseks on kõnede kogumik tuleviku toidu kohta.
Foto: proluomu.fi
Arvamusliidrite nägemused toidust aastal 2040 jagunesid laias laastus kaheks. Taimetoidust räägitakse enamikes sõnavõttudes, samuti on läbivad teemad mahetoit ja lähiümbruses toodetud toit ning metsaannid. Teisalt räägiti palju laboriuuringute, tehisintellekti ja nutiseadmete kasutamisega tekkivatest igapäevaelu kujundavatest võimalustest. Paljude sõnavõtjate arvates on tuleviku toit nii ökoloogiliselt jätkusuutlik kui ka maitsev ja tervislik. Toome siin on mõned väljavõtted kirjutistest.
«Toidu kohta pakutakse väga detailset infot – et tarbija saaks osta näiteks oma firmakana mune või jälgida soovi korral talust ostetud hakkliha marsruuti söögilauani. Toiduohutus on hästi tagatud ning toidu päritolu võltsimine muutub täiesti võimatuks.” – Sari Essayah , põllumajandus- ja metsandusminister
“Ostmata jäetakse vähemaistvad ja raskesti valmistatavad toidud.” – Tuomas Salusjärvi, Valio direktor
„Unistan, et 2040. aastal sööme mullamikroobide ja päikese poolt toodetud mahetoitu. Rohkem tarvitame köögivilju. Liha sööme võib-olla pidulikel hetkedel, seejuures alati karjamaal kasvanud loomade liha.
Selleks ajaks on toidu kasvatamine muutunud on keskkonda-kliimat taastavaks, mitte ei nõrgenda nagu täna.” – Saara Kankaanrinta , suunamudija keskkonna teemadel.
„Üha enam levivad uut tüüpi toidukaubad ja geneetiliselinfol põhinevad toitumisviisid, mis toetavad inimese tervist.
Toidutootmisahela osaliste töö muudavad lihtsamaks ja kiiremaks tehnoloogilised, uut laadi toiduuuendused ning üha „intelligentsemad” köögiseadmed ja „toiduprinterid”. Kõik need vähendavad ka toidutootmise poolt keskkonnale pandavat koormust. „Targad” transpordisüsteemid ja toidu kohaletoomise teenused võimaldavad tänasest laiemat, erinevatele vajadustele vastavat ja kiiremat toiduainete transporti. Virtuaalreaalsus ja erinevad digitaalsed platvormid pakuvad toidule lähenemiseks enneolematuid viise.” – Jouko Riihimäki , Jalofoodi tegevjuht
„Lautades, kanades ja sigates ei tekitata enam kliimat kahjustavaid heitmeid. Põldude biomassi jäägid ja sõnnik on põlluharimisel olulised energia- ja toitaineteallikad, neid kasutatakse ka masinate kütusena. ” – Laura Ihanainen , Kesko vastutusmeeskonna arendusjuht
„Tehisintellekt on toiduainete tootmisel hindamatu abivahend. See aitab ennustada ilmastikutingimusi, optimeerida põllumajandusprotsesse ja vähendada toiduraiskamist. Lisaks pakub see meile personaalseid soovitusi tervislikuks ja jätkusuutlikuks toitumiseks, mis põhinevad näiteks mahe- ja agroökoloogilistel põhimõtetel.” – vastas ChatGPT , tehismõistuse programm.
Saate tutvuda 20 sõnavõtuga ja autorite terviklike seisukohtadega siin: https://luomumerkki.fi/mita-syomme-vuonna-2040/
Kõnede kogumik avaldati seoses mahetoidu päevaga 27. septembril 2023. Rohkem infot: Aura Lamminparras, tegevdirektor, Pro Luomu ry
(Kogumiku koostamist rahastas Euroopa Liit. Esitatud seisukohad ja arvamused on ainult selle teksti autorite omad ja ei pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Teadusuuringute Rakendusameti (REA) seisukohta. Euroopa Liit ja abi andev asutus ei vastuta nende eest.)
Proluomu; tõlkinud ja toimetanud Organic Estonia
Mahetoidu kampaaniat korraldab MTÜ Organic Estonia. Rahastab Põllumajandus- ja Regionaalministeerium meetmest „Põllumajandustootjate kestlike toidusüsteemide ja keskkonnaalase teadlikkuse suurendamine“.
