Mis oleks, kui see pisut eemaletõukava kliima ja mõnikord umbusklike inimestega täidetud metsane nurgake oleks tegelikult riik, mida teavad maailmas sajad miljonid inimesed meie tehnoloogiliste saavutuste, puhta keskkonna ja maailmatasemel jalgpallivõistkonna tõttu?
Olgu, see viimane tundub meile täna võimatu, ent esimese kallal töötatakse pidevalt ja teine on juba täiesti olemas.
Samas, põllumajandusliku maheriigina ei oleks me varsti maailmas esimesed. 2013.aastal teatas Bhutani valitsus, et nemad plaanivad saada 100% mahepõllumajandusega riigiks ning keelasid pestitsiidide kasutamise.Budistidena tahavad nad elada loodusega kooskõlas ega soovi kurja ühelegi taimele ega loomale. See on nende elufilosoofia.
Ka meie müüme enda riiki kui puhta ja puutumatu loodusega sihtkohta, kus umbes 20% Eesti loodusest on kaitse all ja erinevaid loodusalasid külastatakse aastas 1,8 miljonit korda. Ja need külastused tehakse justnimelt puhtasse loodusesse, sest Eesti metsi ei väetata ega pritsita mürkidega. Teadaolevalt ei ole ükski riik ennast sel moel esmalt maheriigina defineerinud.
Miks ei võiks eestimaalaste poolt korjatud mustikad ja murakad täita kasvõi David Jonesi kaubamaja külmkappi kaugel Austraalias?
Nii et tegelikult me ju räägime Eesti riigi kuvandist.
Organic Estonia idee, nagu ka mõned aastad tagasi Arengufondi üheks võitjaks kuulutatud e-residentide kogumise idee, on Eesti kuvandi tugevdamise ja Eesti jätkusuutlikkuse kestma jäämise idee.
Sirvisin just mõni päev tagasi FutureBrandi poolt tehtud riikide viimast brändiindeksit ja põhiline, mis sealt selgus, oli et ainult 22 riiki maailmas kvalifitseerusid turundajate arvates tugevaks brändiks.
Esimeseks platseerus Jaapan, millega seoses mainiti enim tehnoloogiat, nagu muuseas ka Saksamaal (lisaks õlule), aga huvitav oli see, et 22 riigi sisse mahtusid nii Soome, Rootsi, Norra, Taani ja ka Island. Euroopa riike oli üldse 12. Bhutani ma selles topis ei näinud, veel.
Nii et ühelt poolt on meil naabriteks kõvad konkurendid, teisalt aga, kui uskuda nimetatud uuringu tulemusi, siis on enim tulemuslikku arenguruumi just tehnoloogiasse, innovatsiooni ja puhtasse keskkonda investeerimisel. Regioonina on see meie tugevus.
Brändi teatavasti ei ehita õhust, vaid sel peavad olema reaalsed väärtused ja sisu. Mis on mahe-eesti idee puhul lausa geniaalne, et just keskkonnaaspektist see on meil olemas. Me ei pea midagi leiutama ega nuputama, vaid puhas mets ja loodus võrdubki Eesti. Me ju teame seda ise väga hästi.
Teadlik tarbimine, sh keskkonnasõbralikkus ja toote puhtus ning kvaliteet on kasvavad trendid tarbijate teadlikkuses üle maailma.
Teeme mahe-eesti teoks nüüd ka laialdasemalt ning ja pakume maailmale ainult väga hea kvaliteediga kaupa, olgu see siis puidust tala Jaapani majaehitusel või mahlane mustikas newyorklase hommikumüsli peal.
Arvamuse avaldas Mari-Liis Kitter 8.06.2015 Arengufondi võiduideede konkursil.
