#alustamemaherevolutsiooni
„Näen, et noorte põlvkond valib toitu sageli selle sisu ja tootmisviisi järgi, ning vähem hinna järgi. Inimesed väärtustavad aina rohkem oma tervist ja ka loodushoidu. Seetõttu usun, et mahepõllumajandus kui tootmisviis on selleks, et jääda“ ütleb Sigmar Suu, Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna juhataja.
Miks on mahepõllumajandus kasulik ja hea?
Mahepõllumajanduse loosung ütleb hästi lihtsalt kõige olulisema ära: „Mahe on hea sinule ja hea loodusele.” Ehk teisiti öeldes: mahepõllumajandus on tähendab tervislikumat toitu, keskkonna ja kliima hoidmist, mahenõuetele vastavalt tootmist. Need on need asjad, mille pärast me peaksime mahepõllumajandusega nii Eestis kui Euroopa liidus nagu aina rohkem tegelema.
Mille poolest erineb mahe tavapõllumajandusest?
Seesama slõugan on väga sisuline. Mahepõllumajanduse sees on terve nõuete kompleks. Kuidas näiteks loomi peetakse: kas loomad-linnud saavad vabalt ringi liikuda või mitte, millega neid söödetakse ja kuidas ravitakse. Milliseid aineid kasutatakse näiteks vilja, marjade ja köögiviljade kasvatamisel ja tootmises.
Kogu see nõuete kompleks eristabki mahepõllumajandust tavapõllumajandusest. Kõiki mahepõllumajanduse ettevõtjaid kontrollitakse igal aastal Põllumajandus-ja Toiduameti poolt. Nendele, kes vastavad nõuetele, väljastatakse mahepõllumajanduse sertifikaadid. Sertifikaat annab ostjale kindluse, et need tooted on mahedad, sh pestitsiidivabad.
Kuidas tarbija mahetoodangu ära tunneb?
Mahetoodangu tunneb ära mahe- ehk ökomärgi järgi. Toidukaupadel on kasutusel palju erinevaid ökomärke – paljudel liikmesriikidel mitmeid erinevaid märke. Kõige lihtsam on valikut teha Euroopa Liidu ökomärgi järgi. Kui te näete selle seda märki tootel, siis teate, et see on mahetoode.
Ka Eestil on oma ökomärk, millest on mitu eri kujundust.(https://pta.agri.ee/margistamine#eesti-okomark)
Põikame korraks rohepöörde teemale. Milline on mahepõllumajanduse seos sellega ?
Euroopa Liit näeb mahepõllumajandusel rohepöördes selget rolli. On seatud eesmärk, et 25 % Euroopa põllumajandusmaast oleks aastaks 2030 mahe – just sellepärast, et mahepõllumajanduslik tootmine aitab Euroopat viia keskkonna- ja kliimahoiu eesmärkide suunas. Eestis on seis hea: meil oli 2023. aastal põllumajanduses 23 % mahemaad. Me oleme sellega Euroopa Liidus teisel kohal, Austria järel. Meie järel kolmandal kohal on Rootsi. Võiks justkui öelda, et Eestis on eesmärk peaaegu saavutatud. Tegelikult on see koht, kus loorberitele puhkama ei saa jääda. Järgmiste protsendipunktide saavutamine on tegelikult raskem kui lihtsalt matemaatiliselt tunduda võib. Majanduskriisi tõttu on paljudes riikides maheda osakaal põllumajanduses praegu langenud.
Selguse mõttes ütlen, et Eesti ei ole omale pindala mõttes eesmärki seadnud. See, et peaks olema aastaks 2030 mahemaad 25 % põllumajandusmaast, on Euroopa Komisjoni vaade – eesmärk. Eesti ei ole sellist eesmärki seadnud, kuna mahemaa pindala % iseenesest ei ütle mahesektori osakaalu kohta turul eriti palju. Olulisem on see, palju sellelt pindalalt toodangut saadakse ja kui palju seda turustatakse. Seetõttu oleme Eesti enda mõõdiku “Eesti mahepõllumajanduse tegevuskavas aastani 2030” seadnud hoopis nii: „mahepõllumajanduse toodangu osakaal kogu põllumajanduse toodangu mahust.” Arengukava koostamise ajal oli see ca 9 %. Loodame, et aastaks 2030 tõuseb see 14 % peale.
Tutvusta meile Eesti Mahepõllumajanduse Arengukava 2023 – 2030: mida on vaja saavutada ja kuidas sinna jõutakse?
Mahepõllumajanduse Tegevuskava kolm võtme-eesmärki on:
1. aastaks 2030 oleks maheda toodangu osakaal kogu Eesti põllumajanduse toodangust vähemalt 14 %,
2. regulaarselt tarbiks mahetoitu vähemalt 20 % eestlastest,
3. mahepõllumajanduse ekspordikäive oleks vähemalt 80 miljonit eurot aastas.
Mahepõllumajanduse arengukava ülesehitus põhineb kolmel tegevussambal.
1.sammas on mahepõllumajanduse tootmise ja töötlemise edendamine; selle sees alamplokina on ka teadus-, arendus-, innovatsiooni- ja nõustamistegevus.
2. sammas keskendub teadlikkuse tõstmisele mahetoidu eelistest ja nõudluse suurendamisele.
3. samba fookuses on maheda ekspordi suurendamine.
Mida arengukava 1. samba juures peaks muutuma?
Eestis kasutatakse mahepõllumajandustoodete valmistamiseks hoopis küllaltki palju importtooteid. Esimese samba tegevuste valikul peaks tulevikus rohkem keskenduma oma kodumaise tooraine väärindamisele. Selleks on vaja edendada ettevõtjate koostööd kogu tarneahela lõikes.
Novembris toimunud Mahepõllumajanduse Aastakonverentsil joonistus see selgelt välja. Eesti põllumehel võib toodang olemas olla. Ent kui meil ei ole logistikaskeeme, kuidas tegelikult see toit jõuaks Eestis nt lasteaeda, kooli või mõne muu toitlustajani, siis nende jaoks justkui mahetoorainet ei olekski saada. Kuna see ei jõua nendeni või on liiga kallis. Näeme suuri investeeringuvajadusi ettevõtjate poolt sellesse tarneahelasse: logistikakeskustesse, puhastus-ja ladustamistingimustesse.
Tahan rõhutada ka vajadust hea mahepõllumajandusliku nõustamisteenuse järele. Ettevõtjad, kes igapäevaselt rinda pistavad ökoloogilise taime- ja loomakasvatuse küsimustega, vajavad kindlasti nõustamisabi. Sellega seoses on kindlasti vaja Eestis rohkem mahepõllumajanduse nõustajaid. Nii neid, kes teavad taimekasvatust läbi-lõhki, kui neid, kes suudaksid kogu mahepõllumajanduse skeemi kui terviku alast nõu anda. Viimaseid praegu eriti palju ei ole. Seetõttu ongi tegevuskava üks eesmärke nõustajate koolitamine ja nende arvu suurendamine. Selle saavutamiseks on tegevuskavas seatud mõõdik, et 2025. a oleks Eesti mahepõllumajanduses 12 ning 2030. a 20 nõustajat.
Tegevuskava 2. sammas keskendub mahetoidu tarbimise edendamisele ja nõudluse suurendamisele. Kuidas ?
Üks suur plokk on igasugune teavitustöö – inimesi informeerida mahepõllumajanduse eelistest. Teine osa selle samba tegevustest keskendub nõudluse suurendamisele. Kohaliku mahepõllumajandusliku nõudluse edendamiseks üks mõjus asi, millega me ministeeriumis “nügimist” oleme alustanud, on lasteaia ja koolitoidu mahetoetus.
Lasteasutuste mahetoidule on juba väga palju head tagasisidet. Nii kohalikud omavalitsused kui koolid on sellega hästi kaasa tulnud. Kui meil Eestis 1,5 aastat tagasi oli 4 % lasteaedadest- koolidest osaliselt mahetoitlustusega, siis tänaseks oleme jõudnud 16 protsendini. Juba 125 koolis-lasteaias pakutakse mahetoitu igapäevaselt. Tartus toimub see kõigis koolides- lasteaedades, kusjuures suures osas neist on mahetoitu üle 50 %.
Tegevuskava 3. sammas keskendub maheekspordi edendamisele. Mis selles valdkonnas on vaja teha?
Siin on kaks võtmeala, millega tegeleda. Üks on mahetoodangu ekspordi suurendamine toetavate tegevuste läbi. Nii Euroopa Liidust välja kui ka lihtsalt Eestist välja ekspordi. Loodame, et mahetoidu eksport kasvab 2030. aastaks 80 miljoni euroni.
Teine küsimus on see, mida Eestist eksportida. Praegu moodustab ekspordist suurema osa tooraine. Peamiselt saame rääkida siin viljast. See on hea, et Eestist suudetakse mahedat vilja eksportida. Ettevõtlusele ja riigile oleks veelgi kasulikum, et väärindataks tooret enne eksportimist – valmistataks sellest tooteid.
Millised on mahetootjate tänased raskused ja väljakutsed?
Ma arvan, et peamine kitsaskoht on majanduslik – kas mahe kui äriskeem tasub ennast ettevõtjate jaoks ära. Nagu nimigi ütleb, on tegemist majandusharuga ehk iga tootja ja töötleja jaoks peab see olema ikkagi majanduslikult mõttekas. Vastasel korral ta lõpetab pankrotiga. Ja see oleks kahjulik ka tarbijatele, sest mahekauba kättesaadavus väheneb.
Mahepõllundusele kehtivad nõuded- näiteks, et loomad saaksid vabalt väljas jalutada ja saaksid mahesööta, pestitsiidide-taimekaitsevahendite ja GMO vältimine – see kõik mõjutab mahetoodangu hinda. Meil on ka Euroopa Liidu tasandil teiste liikmesriikidega praegu käimas arutelu selle üle, et mahetoodangu hind on kliendi jaoks sageli peletav faktor. Tegelikult on küsimus selles, kas mahetoodang on kallis või see tegelikult ongi selle toidu õiglane hind. Aina rohkem arvan isiklikult seda, et tegelikult see ongi toidu õiglane hind.
Oluline on kindlasti ettevõtjate omavaheline koostöö: kuidas saada tarneahelad lühemaks, kuidas saada tellimused ja logistika ühiseks. Ja teiseks sõltub palju tarbija teadlikkusest. Ehk inimene teaks, et jah, ostab mõnevõrra kallimat kaupa, aga ta teeb seda teadlikult – sellepärast et ta teab, et see on hea nii endale kui ka keskkonnale.
Kuidas mahemajandusel tulevikus võiks minna ?
Kuigi just rääkisin, et mahepõllumajanduses on viimastel aastatel olnud raskemad ajad, siis olen lootusrikas. Näen, et noorte põlvkond valib toitu sageli selle sisu ja tootmisviisi järgi, ning vähem hinna järgi. Inimesed väärtustavad aina rohkem oma tervist ja ka loodushoidu. Seetõttu ma usun, et mahepõllumajandus kui tootmisviis on selleks, et jääda. Ma ennustan sellele kasvu.
Intervjuu: Sigmar Suu, taimetervise osakonna juhataja, REM
Mahetoidu kampaaniat korraldab MTÜ Organic Estonia. Rahastab Põllumajandus- ja Regionaalministeerium meetmest „Põllumajandustootjate kestlike toidusüsteemide ja keskkonnaalase teadlikkuse suurendamine“.
