Vaatame lähemalt, milline oli 2019. aasta toidu tootjatele ja töötlejatele Eestis.
Maaeluministeerium on valmis saanud põhjalik ülevaade põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2019. aasta tulemustest.
Koduturu tarbimise piiratusest ja meie tööstuste piisavast võimekusest tulenevalt on väga olulisel kohal eksport. Eesti eelisteks EL-i ja muu maailma konkurentsis on pikaajalised traditsioonid toiduainete tootmisel ning loodusliku ja ökoloogiliselt puhta toorme kasutamine.
Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport oli 2019. aastal hinnanguliselt 1,1 miljardit eurot, mida oli viiendiku võrra rohkem, ja ühtlasi oli see ka viimase viie aasta rekord. Teravili moodustas ekspordikäibest 20% (maht suurenes aastaga ligi 100%) ning piim ja piimatooted 19%.
Tuleb siiski tõdeda, et ligi kolmandik meie põllumajandussaadustest eksporditakse väärindamata kujul, kuid eksporditulu suurendamiseks peaks välja viima rohkem just töödeldud tooteid. Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport on tugevalt orienteeritud Euroopa Liidu siseturule – umbes 80% ekspordikäibest tuleb kaupade müügist teistesse EL-i liikmesriikidesse.
Olulisemad sihtriigid on aga lähinaabrid – Soome, Läti ja Leedu. Kuigi koguekspordist moodustab suure osa tooraine väljavedu, teevad tööstused pidevalt tööd toodangule uute turgude leidmise nimel. Toidutööstused ekspordivad umbes kolmandiku (~560 mln €) oma toodangust.
Kõige suurem osakaal toiduainetööstuste ekspordis on piimatööstusel (~20%), kala, liha ja joogitööstuse osakaal on kõigil ~10%, teiste tegevusalade osakaal on väiksem.
Mahepõllumajanduslikku taimekasvatust iseloomustab rohumaade suur osatähtsus — 2019. aastal koos lühiajaliste rohumaadega 65%. Maheteravilja (sh tatart) kasvatati 2019. aastal 53 935 hektaril, võrreldes aasta varasemaga suurenes maheteravilja kasvupind 18%. Mahe kaunvilju kasvatati 8544 hektaril, kõige enam kasvatati põldhernest (6961 ha) ja põlduba (1077 ha). Mahe avamaaköögivilja kasvatati 126 hektaril, mis võrreldes aasta varasemaga vähenes 42%. Kasvupind vähenes peamiselt seoses naerise kasvatamise lõppemisega. Mahe puuvilja- ja marjakultuure kasvatati kokku 2547 hektaril, ning nende kultuuride kasvupind eelmise aastaga oluliselt ei muutunud. Mahe puuviljakultuuridest kasvatati valdavalt õunapuid.
Ülevaatest kirjutab Maablogis pikemalt maaelupoliitika ja analüüsi osakonna peaspetsialist Marje Mäger.
