#alustamemaherevolutsiooni
Meie organismi mõjutab küllalt palju see, mida igapäevaselt sööme. Viimastel aastakümnetel on Eestis tõusuteel paljude haiguste esinemine, näiteks allergiate, vähkkasvajate ja psüühikahäirete. Üha rohkem on inimesi, kellel on juba noorena tervisemuresid.
Professorid Anne Luik ja Hans Orru tutvustavad taimekaitsevahenditega seonduvat, mida igaüks võiks toidu kohta teada. Mida teadlikumad oleme toidu kvaliteedist, seda paremaid valikuid süüa ostes teeme. Professorid annavad ülevaate, miks eelistada puhast, ilma pestitsiiidijääkideta, toitu – milline on mahetoidu kasu tervisele
Foto: Erakogu
Mahetoidu kasvatamisel ei ole lubatud kasutada pestitsiide, kasvustimulaatoreid, antibiootikume ega muud sarnast. Tavalise toidu kasvatamisel kasutatakse küllaltki palju erinevaid sünteetilisi taimekaitsevahendeid-mürke ehk pestitsiide. Neis peituvad mitmed arvestatavad ohud inimesed tervisele. Alustame siiski positiivsest – kuidas on mahetoit meile kasulik.
Miks mahe- ehk ökotoit on kasulikum?
Maaülikooli emeriitprofessori Anne Luige sõnul seisneb mahetoidu hea mõju meie tervisele eelkõige selles, et seal puuduvad organismile kahjulikud ained nagu näiteks pestitsiidi- ja antibiootikumide jäägid. Märkimisväärselt vähem esineb nitraate ja raskemetallide jääke. Teisalt on mahetoodetes rohkem olulisi tervist toetavaid aineid.
Taimses mahetoidus on tavatoiduga võrreldes oluliselt kõrgem antioksüdantide sisaldus. Näiteks on kuni 70% kõrgem selliste antioksüdantide nagu flavanoidide, stilbeenide, flavoonide, flavonoolide ja antotsüaniinide sisaldus. Antioksüdatide positiivne mõju inimorganismile seisneb oksüdatiivse stressi neutraliseerimises. Oksüdatiivne stress mõjutab rakkude tööd ja on üks peamisi põhjuseid väga erinevate krooniliste haiguste tekkel. Sestap vajavad just krooniliste terviseprobleemidega inimesed teistest rohkem antioksüdante. Õhusaaste sisaldab suurel hulgal oksüdante, mistõttu on antioksüdantide vajadus näiteks linnakeskkonnas elaval inimesel suurem.
Mahetoidust saab rohkem mitmeid kasulikke rasvu. Nii on mahepiimas enam konjugeeritud linoolhapet (KLH) ja oomega-3 rasvhappeid. Viimased vähendavad südame-veresoonkonna haiguste ohtu ning on üliolulised närvisüsteemile. Nimetatud linoolhape mõjub põletikuvastaselt ja immuunsüsteemi tugevdavalt. Näiteks on uuringutes leitud, et regulaarselt mahepiima joonud naiste rinnapiimas oli kõrgem KLH sisaldus ning nende lastel esines allergiaid väga vähe.
Võrreldes tavapiimaga on mahepiimas oomega 3 – oomega 6 rasvhapete suhe parem ning antioksüdandina tuntud E- vitamiini sisaldus suurem. Ka mahelihas on rohkem oomega- 3 rasvhappeid. Ja vähem rasvumist soodustavaid küllastunud rasvhappeid.
Kokkuvõttes seisneb eelpool kirjeldatud ainete kasulikkus selles, et need vähendavad erinevaid kroonilisi haigestumisi. Nii lastel kui täiskasvanutel esineb vähem astmat, nahapõletikke ning allergiaid-ülitundlikkusi. Näiteks haigestuvad mahetoidu tarvitajad märgatavalt harvem pärasoole, rinna – ja eesnäärme vähki ning teatud verevähki. Uuringud on ka näidanud, et mahetoidu kasutamine parandab üldist heaolutunnet ja stabiliseerib kehakaalu.
Mahetoidu positiivset mõju tervisele seostatakse suuresti ka selle soodsa mõjuga soolestiku mikroobidele ehk mikrobioomile. Soolestiku mikrobioomi kutsutakse isegi inimese „teiseks ajuks”, sest mikroobide liigiline koostis ja nende omavahelised suhted mõjutavad organismi olulisi talitlusi. Muuhulgas suunavad immuunsüsteemi tegevust ning päriliku info avaldumist.
Kasulik on ökotoidu puhul seegi, et toodetesse ei tohi lisada tervisele ohtlikke lisaaineid. Paljud lisaainest soodustavad allergiate ning närvisüsteemi haigusi, nt hüperaktiivsuse, kujunemist. Mahetoodetes on keelatud kasutada sünteetilisi värvaineid, säilitusaineid, magusaineid (nt aspartaam), maitsetugevdajaid jms.
Pestitsiidid ja nende levik
Pestitsiide ehk taimekaitsevahendeid (taimekaitsemürke) kasutatakse, et hävitada taimekahjureid- haigusi ning umbrohtu. Kasutusel on sadu erinevaid. Lisaks põllumajandusele on inimesed harjunud neid kasutama ka koduaedades. Paraku jäävad taimekaitsemürkide jäägid toitu.
Pestitsiidide jääkide seire näitab, et keskmiselt sisaldab jääke 70% imporditud põllumajandussaadustest ning 30% Eestis kasvatatud toidust. Sealhulgas on ühes toiduaines sageli mitme erineva pestitsiidi jäägid. Kuna nüüdsel ajal kasutatakse põldudel palju erinevaid taimekaitsevahendeid korraga. Ent nende kooskasutamise ehk „kokteilide” mõjusid on uuritud liiga vähe. Siiski on juba selge, et pestitsiidide „kokteilid” on kordades mürgisemad kui ühe aine saamine toiduga.
Pestitsiidide laguproduktid võivad samuti olla mürgised. Näiteks enim kasutatava pestitsiidi – umbrohutõrjevahendi glüfosaadi (müügil nimedega „Roundup”, „Taifun”, „Rodeo” jpt) lagunemisprodukt AMPA on vähemalt sama toksiline ja keskkonnas püsivam kui glüfosaat ise,” nendib keskkonnatervishoiu professor Hans Orru.
Euroopa teadlased sooviksid keelata mitmekümne toimeaine kasutuse, mille puhul on uuringutes selgunud negatiivne mõju inimese tervisele. Professor Orru tõdeb, et kahjulikku mõju omavate pestitsiidide keelustamine edeneb väga vaevaliselt. Kõige enam diskussiooni Euroopa Liidus ongi olnud olnud glüfosaadi üle. Vaatamata selle ohtlikkusele nii inimesele kui loodusele pikendas Euroopa Liit eelmisel aastal selle kasutamist lausa aastani 2033.
Kui 2000ndate alguses leidus Eestis pestitsiidijääke üsna vähestes muldades, siis nüüd esineb neid enamikel tavapõldudel. Taimekaitsemürkide kasutus on selle ajaga kahekordistunud. Ja nii ongi viimastel aastatel riiklik veeseire tuvastanud kõigi pestisiidirühmade jääke isegi sügavates kaevudes ja allikates, sh ka üle piirnormide.
Hormoonid, närvisüsteem ja allergiad
Keskkonnatervise professori Orru sõnul põhjustavad pestitsiidijäägid toidus ka hormonaalsüsteemi häireid, kuna mitmed neist toimivad kehas hormoonidega sarnaselt. Sellest ka võimalik seos ülekaalulisusega. Niisamuti soodustavad need hormoonsõltuvaid vähkkasvajaid nii meestel kui naistel.
Paljud pestitsiidid, eriti putukatõrjevahendid, mõjutavad närvisüsteemi toimimist. Pestitsiidijääke rinnapiimas on seostatud laste allergiatega. Näiteks glüfosaadi kohta on teada, et selle jäägid läbivad aju kaitsebarjääri ning põhjustavad organismis põletikulisi protsesse, rikkudes soole mikroobide talitlusi.
Mitmed uuringud on näidanud pestitsiidide negatiivset mõju viljakusele. On leitud pestitsiidide negatiivne mõju meeste suguhormoonidele ja seemnerakkude eluvõimele.
Uuringud laste ja täiskasvanutega on näidanud, et üleminek mahetoidule on vähendanud märkimisväärselt pestitsiidijääkide sisaldust organismis.
Mahetoitumine väikelastele ja lapseootel emadele
Kõige enam on mürkkemikaalidest ohustatud lapsed, seda juba alates looteeast. Teismeeaks saab inimene üle poole tema organismile elu jooksul mõjuvast pestitsiidide doosist. Eriti naine, kes soovib jääda lapseootele või kes on juba rase, peaks võimalusel eelistama mahetoitu.
Professor Orru kirjeldab, miks on väikelapse- ja looteiga ja kõige kriitilisemad: “Esiteks, laps sööb-joob-hingab oma kehakaalu kohta suhteliselt rohkem kui täiskasvanu. Kui näiteks laps sööb õuna, milles on pestitsiidijääke, siis oma kehakaalu kohta saab ta rohkem pestitsiide kui täiskasvanu. Teiseks, mida väiksem laps, seda kergemini läbivad mürkained tema kehabarjääre, nt aju-verebarjääri. Seda rohkem mõjutavad pestitsiidid (ka muud mürkaineid) tema arengut ja õppimisvõimet. Lastele mahetoidu andmine on heategu iga lapse tervisele.”
Foto: Kyle Nieber
Kindlasti ei tasu kodus ega aias mürkkemikaale pritsida noortel naistel: erinevates riikides tehtud uuringud näitavad, et lastel esines verevähki 1,5 korda rohkem, kui ema oli kasutanud koduses majapidamises putukatõrjevahendeid. Seda ka siis, kui kasutas neid rasedusele eelneval aastal.
Näiteks tõi Hollandis suuremahuline uuring (KOALA-uuring) välja mahepiima tarvitamise positiivse mõju imikute ja nende emade tervisele. Regulaarselt mahepiima tarbinud emade lastel tekib vähem nahahaigusi ja allergiaid. Viies Euroopa riigis 14 000 lapsega korraldatud uuringus (PARSIFAL-uuring) selgusid samad tulemused. Ka oli neil tavatoidu sööjatest väiksem kehakaal.
Professor Anne Luik kirjeldab, kuidas Norras 2016. aastal läbi viidud ulatuslikus uuringus leiti, et raseduse ajal mahedalt toitumine parandas ka tulevase ema üldist seisundit, vähendas rasedusaegse diabeedi ning kõrgvererõhu ohtu, hoidis kehakaalu normaalsena ning vähendas rasedustoksikoosi ja preeklampsia esinemist.
Vähki haigestumisest
Mahetoit vähendab pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumist. Professor Orru tutvustab ülevaateartiklit, kus analüüsiti 63 uuringut: “Osad uuringutest kestsid aastakümneid ja hõlmavad kümneid tuhandeid või sadu tuhandeid inimesi. Enamik uuringutest leidis erinevaid seoseid pestitsiidide ning vähkkasvajate tekkimise vahel. Kõige rohkem leiti seoseid pestisiidide ja jämesoolevähi ning teatud ägeda leukeemia vormi vahel. Näiteks Korea uuringus leiti, et jämesoolevähi risk oli 4 kuni 7 korda suurem juhul, kui inimese vereproovidest leiti rohkem pestitsiide.”
Prof Anne Luik räägib 70 000 inimesega läbiviidud uuringust Prantsusmaal, kus osalejatest 80 % olid naised 40-ndates eluaastates: “Selgus, et pidevalt mahetoitu eelistanud inimestel esines 25% harvemini haigestumisi mitte-Hodgkini lümfoomi ning pärasoole-, eesnäärme- ja rinnavähki. ”
Hawaiil läbi viidud uuringus leiti, et keskealiste naiste grupis, kelle uriinis oli enim AMPAt (glüfosaadi laguprodukt), oli pea 4,5-kordselt suurenenud riski haigestuda rinnavähki võrreldes grupiga, kelle organismist eritus AMPAt kõige vähem.
Millal pestitsiidid organismist väljuvad
Professor Luik nendib, et paraku teatud pestitsiidid kuhjuvad organismi – osa pestitsiidijääke ladestub sõltuvalt keemilisest koostisest kas inimese rasvkoesse või luudesse, kust nad mõjutavad organismi pikka aega.
Professor Orru lisab positiivse noodi: „Nõukogude ajal kasutatud fosfor-orgaanilised pestitsiidid ladestusid inimese organismis suuremal määral ning jäid sinna aastateks. Hea uudis on see, et tänapäevased pestitsiidid ei püsi õnneks organismis nii pikaajaliselt. Osad praegu kasutatavates väljuvad meie kehast päevade-nädalatega. Mahetoidule üle minnes hakkab pestitsiidide hulk meie kehas vähenema.”
Kokkuvõttes: mahetoitu süües väheneb paljude tänapäevaste haiguste, sealhulgas südame-veresoonkonna-, allergiliste, hormonaal- ning närvisüsteemi haiguste ja paljude vähkkasvajate risk. Praeguseks on juba üsna palju teaduspõhist teavet, et mahetoitu tarbides saame hoida oma tervist ja enesetunne on parem.
Viis soovitust:
1) Naised, kes kavatsevad lapseootele jääda või kes on rasedad, peaksid vältima pestitsiidide kasutamist ja võimalikult palju eelistama mahetoitu.
2) Ärge kasutage oma maalapil pestitsiide. Eriti väikeste lastega kodudes – kuna lapsed roomavad murul, söövad mulda-taimi. Kui aeda on pritsitud mürkainetega, siis väikelapsed söövad neid sisse. Näiteks levinud umbrohutõrje glüfosaadi (poes nimetustega “Roundup”, „Rodeo”, “Taifun” jpt) jäägid on toksilisemad kui aine ise. Pestitsiidide jäägid võivad jääda mulda aastateks.
3) Kui oled lapsevanem, siis soovita oma lasteaial – koolil- omavalitsusel võtta menüüsse mahetoitu. Laps sööb ju lasteaias 3 korda päevas, ja nii 4-5 aastat. Uuringud on näidanud, et teismeeaks oleme saanud üle poole oma elu pestitsiidide doosist.
4) Eelista Eesti toitu, sest selles on 2 korda harvemini pestitsiidijääke kui välismaises toidus. Pealegi, kui puu- ja köögiviljad tuuakse kaugelt, siis kasutatakse transportimisel mürkkemikaale, et ei tekiks hallitust või mädanikku.
5) Kui võimalik, osta koju sageli mahetoitu: nt Eesti öko teravilja- ja piimatooteid, köögivilju-marju. Mida rohkem me neid tarbime, seda suurem ja soodsam on nende valik poodides.
Käesolevas artiklis kasutatud materjalid:
– Haleigh Cavalier, Leonardo Trasande, Miquel Porta (2023), “Exposures to pesticides and risk of cancer: Evaluation of recent epidemiological evidence in humans and paths forward”, International Journal of Cancer, . 152:879–912.
– Sara Hurtado-Barroso, Anna Tresserra-Rimbau, Anna Vallverdú-Queralt & Rosa María Lamuela-Raventós (2019), “Organic food and the impact on human health”, Critical Reviews in Food Science and Nutrition, 59:4, 704-714.
– Leisk, Ü. 2020. Pestitsiidide jäägid vees, seire ja uuringute tulemused.
Koostanud Organic Estonia koos EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi emeriitprofessori Anne Luige ning TÜ keskkonnatervise professori ja kestliku arengu keskuse juhataja Hans Orruga
Mahetoidu kampaaniat korraldab MTÜ Organic Estonia. Rahastab Põllumajandus- ja Regionaalministeerium meetmest „Põllumajandustootjate kestlike toidusüsteemide ja keskkonnaalase teadlikkuse suurendamine“.
