Statistikaamet on välja arvutanud, et rohkem kui viiendik Eesti põllumajandusmaast oli eelmisel aastal mahe. Võrreldes varasema aastaga nopiti meie viljaaedadest topeltkogus mahedaid marju ja puuvilju, samuti suurenes mahekartuli saak.
2018. aastal oli Eestis mahemaad kokku 207 000 hektarit ehk 21% kogu põllumajandusmaast. Seda on 5% rohkem kui aasta varem. Sellest 83% ehk 172 000 hektarit on juba täielikult mahepõllumajanduslikul tootmisel, ülejäänul kestab veel üleminekuaeg. Põllumajandusmaa ja rohumaa üleminekuaeg kestab kaks aastat, mitmeaastaste taimede kasvatamise korral kolm aastat.
Eesti maheriikide esirinnas
Eurostati andmete järgi oli Euroopa Liidus 2017. aastal mahemaad keskmiselt 7%. Seega on Eestis umbes kolm korda rohkem mahemaad kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eestist rohkem oli 2017. aastal mahemaad vaid Austrias, meile järgnes Rootsi. Naabrite juures Lätis oli mahemaad 14% ja Leedus 8%, Soomes 11% ja Rootsis 19%. ELi suurtes põllumajandussaaduseid tootvates riikides Poolas, Prantsusmaal ja Ungaris oli mahepõllumajandusmaad aga ELi keskmisest vähem.
Maheveiseid järjest rohkem, sigu aina vähem
2018. aastal toodeti Eestis varasema aastaga võrreldes rohkem nii maheliha, -piima kui ka -mune. Veiste arv Eestis on suurenenud ning koos maherohumaa pinna suurenemisega on kasvanud ka maheveiste arv – neid on 4% enam kui eelmisel aastal. Aastal 2018 oli Eestis 41 500 maheveist ehk 16% kõigist veistest olid maheveised.
Koos üldise lammaste arvu kahanemisega on Eestis vähenenud ka mahelammaste hulk. Täielikult mahepõllumajanduslikud on 45% siinsetest lammastest ja 27% kitsedest. Mahepidamisel lindude arv on suurenenud, kuid maheseakasvatus pole Eestis kuigi populaarne. Eestis 290 400 siga, neist mahesigu aga kõigest 458.
Mahesaak versus tavasaak
Kaht kolmandikku Eesti mahepõllumajandusmaast kasutatakse põllumaa söödakultuuride ja püsirohumaadena. Mahetera- ja mahekaunvilja kasvatatakse rohkem kui 55 000 hektaril, köögivilja ning maasikaid 266 ning mahekartulit 142 hektaril. Maheviljapuid ja marjaaedu on kokku 2347 hektarit.
Metoodika
Mahemaa hulka arvestatakse ainult põllumajandusameti tunnustusega täielikult mahe maa ja üleminekuajal olev mahemaad. Pindu, kus mineraalväetisi ja taimekaitsevahendeid ei kasutata, on siiski palju rohkem. Need andmed on aga kaudsed. Statistikaamet teeb mahepõllumajandusstatistikat põllumajandusameti mahepõllumajanduse registri alusel. Mahepõllumajandustoodangu hulka arvestatakse ainult täielikult mahepõllumajanduslike saadusi.
Allikas: Statistikaamet, analüütik Ege Kirs
