Glüfosaatsetest herbitsiididest ja nende toimest rääkides ei aduta tihti, et tegelikult on kasutusel terve spekter eri ühendeid. Puhas glüfosaat on hape ja seetõttu omastavad taimed ja muud organismid seda kasinalt.
Pestitsiidide (sh taimekaitsevahendite ja glüfosaadi) kasutamine on Eestis viimase kümne aasta jooksul üha kasvanud. Pestitsiidide all mõeldakse aineid, mida kasutatakse kahjurite piiramiseks, hävitamiseks ja tõrjumiseks. Selle termini alla kuuluvad ka taimekaitsevahendid mida kasutatakse põllumajanduslikult kasvatatavate ning aiamaa-, pargi- ja iluaiataimede jaoks.
Kui 2017. ja 2018. aastal oli märgata pestitsiidide turustamise kasvu langustrendi, siis 2019. aastal tõusis taimekaitsevahendite soetamist kajastav näitaja 17% võrra taas ülespoole (vt joonist). Kasv tulenes peamiselt herbitsiidide ulatuslikumast turustamisest. Taimemürkide hulgas näitas kõige suuremat kasvutrendi glüfosaat. Seega peegeldab 2019. aasta pestitsiidide soetamine just glüfosaadi osakaalu kasvu. Glüfosaadipõhiste taimemürkide kõige laialdasem kasutusala on põllumajandus, kuhu liigub umbes 90% glüfosaadipreparaatidest, kuid seda laia toimespektriga pestitsiidi kasutatakse ka taristute (maanteed, raudteed, aga ka hoonestud ja õuealad, golfi- ja jalgpallimuru) ning nendega külgnevate alade taimestiku hävitamisel. Eestis on keelatud glüfosaati sisaldavate taimemürkide kasutamine koolialadel, laste mänguväljakutel ja tervishoiuasutuste läheduses.
Paralleelselt taimekaitsevahendite turustamise kasvuga on suurenenud erinevate pestitsiidide jääkide arv ja kogused meie keskkonnaproovides. Viimase kümnendi jooksul toimunud erinevate pestitsiidide jääkide arvu kasv põllumullaproovi kohta keskmiselt 0,61st kuni 7ni. Põllumajandusmaastikelt kogutud 25 mullaproovi hulgas ei olnud 2019. aastal mitte ühtegi pestitsiidijääkideta proovi.
Samuti on ka põhjaveeuuringutes endiselt tuvastatud glüfosaadijääke, sh esineb proove, kus glüfosaadi ja AMPA jääkide kogus ületab vee kvaliteeti näidustavaid piirväärtusi.
Euroopa Liidus kehtib 2009. aastast direktiiv pestitsiidide säästva kasutamise kohta, mis näeb ette nii pestitsiidide kasutamise piiramist kui ka vastavat seiret. ELis suurenes glüfosaadipõhiste herbitsiidide kasutus vahemikus 2013–2017 umbes 6% võrra ning kasvab prognooside kohaselt lähiaastatel veelgi. Sama analüüsi järgi on Eesti põllumajanduses kasutatavad glüfosaadikogused tavapõllumajandusmaa pindalaühiku kohta Euroopa keskmisest kõrgemad.
Glüfosaadi ohutuse hindamise protsess peidab endas mitut suurt probleemi. Pestitsiidide võimaliku toksilisusega seotud riskihinnangud põhinevad valdavalt tööstuse tehtud uuringutel, mis seab suure kahtluse alla riskihinnangute tasakaalustatuse ja teadusliku sõltumatuse. Katsetes analüüsitakse vaid puhta glüfosaadi mõju. Turustatavad glüfosaadipreparaadid sisaldavad ka lisaaineid, mis aitavad glüfosaadil paremini sihtorganismi jõuda, kuid mille võimalik koosmõju glüfosaadiga on riskide hindamisel jäänud täielikult tähelepanuta. Paljud tootjatest sõltumatud teadusuuringud on näidanud, et glüfosaadi keskkonna- ja tervisemõju võib olla kordi väiksem kui glüfosaadi ja preparaadis olevate lisaainete summaarne koosmõju. Nii mõnigi glüfosaadiga koos kasutatavatest lisaainetest on osutunud toksilisemakski kui glüfosaat ise.
Euroopa põllumuldade uuring näitas, et ligi 60% proovidest sisaldas erinevate pestitsiidide segusid 166 eri kombinatsioonis. Erinevate pestitsiidide koosmõju võib olla palju tugevam kui kummagi pestitsiidi mõju eraldi võttes. Üldjuhul ei käsitleta riskihinnangutes pestitsiidide üheaegsel kasutamisel avalduvaid koostoimeid.
Glüfosaadi kasutamist ELis on lubada kuni 2022. aasta lõpuni. Kuid siinkohal ei tasu kindlasti loota, et glüfosaati tootvad ettevõtted ei anna sisse taotlust kasutusloa pikendamiseks. Siiski on leidub ELis riike, kes hoolivad oma keskkonast ja inimeste tervisest ning on ka ilma Euroopa Komisjoni käsulaudadeta glüfosaadist loobumas. Luksemburgis hakkas 31.12.2020 kehtima täielik glüfosaadi kasutuse keeld. Saksamaa on lubanud alates 2023. aastast glüfosaadi kasutusest loobuda, ja seda isegi juhul, kui kasutusluba peaks ELis pikenema. 2019 kiitis Austria parlament heaks glüfosaadist loobumise otsuse. Prantsusmaa on astumas samme glüfosaadi vabanemise keerukal teel ning Sloveenias on alates 2019. aasta oktoobrist glüfosaadikasutus avalikus ruumis, sh staadionid ja haljasalad, täielikult keelatud. Käesoleva aasta aprillist keelustatatakse Sloveenias glüfosaadi kasutus taristute, sh autoteed ja raudteed, ümbruse taimestiku hävitamiseks.
Ka Eesti võiks kuuluda nende väheste riikide hulka, kes loobub glüfosaadi kasutusest hoolimata ELi otsustest tulevikus. Milline saab glüfosaadi uue kasutusloa menetlemise protsessis olema Eesti esindajate seisukohast?
Refereeritud artikkel 15.01.2021 Sirp Eesti Kultuurileht
