25. märtsil tutvustas Euroopa Komisjon mahepõllumajandusliku tootmise arendamise tegevuskava. Selle üldine eesmärk on edendada mahepõllumajanduslike toodete tootmist ja tarbimist, saavutada 2030. aastaks eesmärk, mille kohaselt peaks mahepõllumajanduse alla kuuluva põllumajandusmaa osakaal olema 25% kogu põllumajandusmaast, ning suurendada märkimisväärselt mahepõllumajandusliku vesiviljeluse mahtu.
Mahepõllumajanduslik tootmine toob mitmesugust olulist kasu: mahepõldudel esineb ligikaudu 30% rohkem bioloogilist mitmekesisust, mahepõllumajandusloomade heaolu on kõrgel tasemel ja neile tuleb anda vähem antibiootikume, mahepõllumajandustootjatel on suurem sissetulek ja nad on vastupanuvõimelisemad ning tänu ELi mahetoote logole teavad tarbijad täpselt, millist toodet nad ostavad. Tegevuskava on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega ning strateegiaga „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiaga.
Tegevuskava eesmärk on anda juba niigi kiiresti kasvavale mahepõllumajandussektorile õiged vahendid, et jõuda mahepõllumajanduses 25%-lise osakaalu eesmärgini. Selleks et sektor kasvaks tasakaalustatult, on tegevuskavas esitatud 23 meedet, mis koonduvad kolme telje ümber: edendada tarbimist, suurendada tootmist ning jätkata sektori kestlikkuse tõhustamist.
Komisjon julgustab liikmesriike töötama välja riiklikke mahepõllumajanduse tegevuskavasid, et suurendada mahepõllumajanduse osakaalu riikides. Praegu erineb mahepõllumajanduslikult haritava põllumajandusmaa osakaal liikmesriikide vahel oluliselt: see ulatub 0,5%st kuni rohkem kui 25%ni. Riiklikud mahepõllumajanduse tegevuskavad on täienduseks riiklikele ÜPP strateegiakavadele ning neis on sätestatud meetmed, mis lähevad kaugemale põllumajandusest ja ÜPP raames pakutavatest meetmetest.
Tarbimise edendamine
Mahepõllumajanduslike toodete üha suurenev tarbimine on oluline, et innustada põllumajandustootjaid minema üle mahepõllumajandusele ning suurendada seeläbi oma kasumlikkust ja vastupanuvõimet. Selleks on tegevuskavas esitatud mitu konkreetset meedet, mille eesmärk on suurendada nõudlust, säilitada tarbijate usaldus ja tuua mahetoit kodanikele lähemale. See hõlmab mahepõllumajandusliku tootmisega seotud teavitustegevust, mahepõllumajanduslike toodete tarbimise edendamist, samuti on vaja läbi avalike hangete õhutada kasutama mahetooteid avalikes sööklates ning suurendada mahepõllumajanduslike toodete levikut ELi koolikava raames. Meetmete abil püütakse ka näiteks ennetada pettusi, suurendada tarbijate usaldust ja parandada mahepõllumajanduslike toodete jälgitavust. Ka erasektor võib mängida olulist rolli, näiteks premeerida töötajaid nn mahevautšeritega, mida viimased saavad kasutada mahetoidu ostmiseks.
Tootmise suurendamine
Praegu haritakse umbes 8,5% ELi põllumajandusmaast mahepõllumajanduslikult ning suundumused näitavad, et praeguse kasvumäära juures jõuab EL 2030. aastaks 15–18%-ni. Tegevuskava on abivahend, mis annab täiendava tõuke, et jõuda 25%-ni. Kuigi tegevuskavas on keskendutud suures osas nõudluse nn tõmbeefektile, jääb peamiseks vahendiks ülemineku toetamisel ühine põllumajanduspoliitika. Praegu kasutatakse ligikaudu 1,8% (7,5 miljardit eurot) ÜPPst mahepõllumajanduse toetamiseks. Tulevane ÜPP hõlmab ökokavasid, mida toetatakse 2023.–2027. aastal 38–58 miljardi euro suuruse eelarvega, sõltuvalt ÜPP üle peetavate läbirääkimiste tulemustest. Ökokavasid saab kasutada mahepõllumajanduse edendamiseks.
Lisaks ÜPP-le on ka teisi olulisi meetmeid, mis hõlmavad teabeürituste korraldamist ja võrgustike loomist parimate tavade jagamiseks; pigem põllumajandustootjate rühmade kui üksikisikute sertifitseerimist; teadusuuringuid ja innovatsiooni; plokiahela ja muude tehnoloogiate kasutamist turu üha suureneva läbipaistvuse jälgitavuse parandamiseks; kohaliku ja väikesemahulise töötlemise edendamist, toiduahela korraldamise toetamist ning loomade söötmise parandamist.
Selleks et suurendada teadlikkust mahepõllumajanduslikust tootmisest, hakkab komisjon korraldama iga-aastast ELi mahepäeva ja andma välja auhindu mahetoiduahelates, et tunnustada tipptaset mahepõllumajandusliku toiduahela igas etapis. Komisjon julgustab ka maheturismi võrgustike arendamist näiteks mahepiirkondade abil. Mahepiirkond on ala, kus põllumajandustootjad, kodanikud, turismiettevõtjad, ühendused ja riigiasutused teevad koostööd kohalike ressursside kestliku majandamise nimel, tuginedes mahepõllumajanduslikele põhimõtetele ja tavadele.
Tegevuskavas on ka märgitud, et mahepõllumajanduslik vesiviljelustootmine on endiselt suhteliselt uus sektor, kuid sellel on märkimisväärne kasvupotentsiaal. ELi vesiviljeluse säästvat arengut käsitlevates uutes ELi suunistes julgustatakse liikmesriike ja sidusrühmi toetama tootmise suurendamist mahepõllumajanduslikus sektoris.
Kestlikkuse tõhustamine
Lisaks on tegevuskava eesmärk veelgi parandada mahepõllumajanduse tulemuslikkust kestlikkuse seisukohast. Selleks keskendutakse meetmetes loomade heaolu parandamisele, maheseemnete kättesaadavuse tagamisele, sektori CO2-jalajälje vähendamisele ning plasti, vee ja energia kasutamise minimeerimisele.
Samuti kavatseb komisjon suurendada teadusuuringute ja innovatsiooni osa ning eraldada vähemalt 30% põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade teadus- ja innovatsioonimeetmete eelarvest mahepõllumajandussektorile eriomastele või sellega seotud teemadele.
Komisjon jälgib edusamme tähelepanelikult. Ta teeb koos Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja sidusrühmade esindajatega iga-aastast järelevalvet ning analüüsib kahe aasta tagant esitatavaid eduaruandeid ja vahekokkuvõtteid.
Volinike kolleegiumi liikmete kommentaarid
Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans märkis: „Põllumajandus on üks peamisi bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põhjustajaid ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on suur oht põllumajandusele. Me peame kiiremas korras taastama tasakaalu oma suhetes loodusega. See ei puuduta üksnes põllumajandustootjaid, see hõlmab kogu toiduahelat. Käesoleva tegevuskava eesmärk on suurendada nõudlust mahepõllumajanduse järele, aidata tarbijatel teha teadlikke valikuid ja toetada Euroopa põllumajandustootjaid nende üleminekul. Mida rohkem maad me mahepõllumajandusele pühendame, seda parem on kaitsta bioloogilist mitmekesisust sellel maal ja seda ümbritsevatel aladel.“
Põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski lisas sellega seoses: „Tunnustame mahepõllumajanduslikku sektorit kestlike tavade ja ressursikasutuse eest ning asetame selle rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel kesksele kohale. Selleks et jõuda mahepõllumajanduses 25%-lise osakaalu eesmärgini, peame tagama, et nõudlus hoogustaks sektori kasvu, kuid võtma samal ajal arvesse olulisi erinevusi liikmesriikide mahepõllumajandussektorite vahel. Mahepõllumajanduse tegevuskavas on ette nähtud vahendid ja ideed sektori tasakaalustatud kasvu toetamiseks. Seda arengut toetavad ka ühine põllumajanduspoliitika, teadusuuringud ja innovatsioon ning tihe koostöö peamiste osalejatega ELi, riigi ja kohalikul tasandil.“
Keskkonna, ookeanide ja kalanduse volinik Virginijus Sinkevičius märkis omalt poolt: „Mahepõllumajandus toob keskkonnale palju kasu – see aitab kaasa mulla hea seisundi saavutamisele, vähendab õhu- ja veereostust ning parandab bioloogilist mitmekesisust. Samal ajal on nõudlus kasvanud viimase kümne aasta jooksul kiiremini kui tootmine ning mahepõllumajandussektor toob oma osalistele majanduslikku kasu. Uus mahepõllumajanduse tegevuskava on otsustava tähtsusega vahend, mille abil saavutada eesmärk, et 25% põllumajandusmaast oleks mahepõllumajanduslik, ning suurendada oluliselt mahepõllumajandusliku vesiviljeluse osakaalu, mis on sätestatud elurikkuse strateegias ja strateegias „Talust toidulauani“. Lisaks sellele edendatakse mahepõllumajanduslikku vesiviljelust uutes strateegilistes suunistes ELi vesiviljeluse kestlikuks arendamiseks, mille komisjon peagi vastu võtab.“
Taustteave
Tegevuskavas on võetud arvesse 2020. aasta septembrist novembrini toimunud avaliku konsultatsiooni tulemusi, mille käigus saadi sidusrühmadelt ja kodanikelt kokku 840 vastust.
See algatus kuulutati välja 2020. aasta mais avaldatud strateegias „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegias. Need kaks strateegiat esitati Euroopa rohelise kokkuleppe raames, et võimaldada üleminekut jätkusuutlikele toidusüsteemidele ja tegeleda bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peamiste põhjustega.
2020. aasta detsembris avaldatud soovitustes liikmesriikidele seoses nende ÜPP strateegiakavadega lisas komisjon eesmärgi, et 2030. aastaks peaks ELi mahepõllumajandusliku viljelusala pindala olema 25% praegusest põllumajandusalast. Liikmesriikidel palutakse kehtestada oma ÜPP kavades selle eesmärgi riiklikud väärtused. Liikmesriigid selgitavad, kuidas nad kavatsevad selle eesmärgi ÜPP vahendite abil saavutada lähtuvalt oma kohalikest tingimustest ja vajadustest.
Komisjon esitas oma ettepanekud ÜPP reformi kohta 2018. aastal, kui ta pakkus võtta kasutusele paindlikuma, tulemuslikkusel ja tulemustel põhineva lähenemisviisi, milles oli võetud arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi ning suurendatud samas kestlikkuseesmärke ELi tasandil. Uus ÜPP põhineb üheksal eesmärgil, millest peaksid ka ELi liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavade koostamisel lähtuma.
Lisateave
Mahepõllumajandusliku tootmise arendamise tegevuskava
Küsimused ja vastused: mahepõllumajanduslikku tootmist edendavad meetmed
Mahepõllumajandussektori teabeleht
Strateegia „Talust taldrikule“
Mahepõllumajanduse lühitutvustus
Allikas: Euroopa Komisjon
