Organic Estonia idee on loodud Eesti kiiremaks majanduse arenguks, väärtustades meie puhast ja mahedat keskkonda ning hoides tervete ja õnnelikena Eesti inimesti.
Organic Estonia idee on kasutada ära unikaalne võimalus – turundada laias maailmas Eesti põllu- ja metsasaadusi kui mahedalt kasvatatud tooteid nii toiduainetetööstuses, loodus,- ja farmaatsiatööstuses, suurendada seeläbi Eestis loodavat lisandväärtust ning luua uusi kvaliteetseid töökohti maapiirkondades nii põllumajanduse, toitlustuse, turismi, kui ka loodusfarmaatsia sektor.
Eesti 45 339 ruutkilomeetrilisest pindalast moodustavad metsad üle poole (51%). Eestis metsades mineraalväetisi ei kasutata. See loob riigile võimaluse nimetada ametlikult Eesti metsad mahedalt kasvanud metsadeks ning kanda need maheregistrisse. Metsade ametlikult mahedeks nimetamine võimaldab kõiki metsasaadusi (marjad, taimed, seened jne) müüa rahvusvaheliselt “organic” toodetena. Hinnanguliselt tõuseb toodete hind välisturule müües seeläbi ca 30%. Õige turunduse, müügi ja tootearenduse korral pakub Organic Estonia võimaluse luua Eesti maapiirkondadesse suure hulga töökohti.
Samuti pakub see huvitavaid võimalusi biotehnoloogia ja ravimifirmadele, kes soovivad mahedalt kasvanud metsasaadustest uusi toidulisandeid jms arendada. Lisaks loob Organic Estonia täiendava tugeva argumendi Eesti kui loodusturismi sihtriigi turunduseks. Kindlasti annab see algatus hoogu Eesti mahepõllumajandusele laiemalt.
SELGE KATUSBRÄND AITAB ERISTUDA
Eesti toitu on raske eksportida, kuna see ei oma selget eristuvust teistest lähipiirkonna riikidest. Liha, piima ja teravilja suudavad kõik riigid toota. Lihtne ja arusaadav sõnum Organic Estonia kõlab hästi ja mahetoiduga seonduv on selgelt tõusev trend kogu maailmas. Mahe riigi mainega on lihtsam müüa ka teisi tooteid Aasiasse, mis ei ole otseselt mahetooted (nt piima, palkmaju või mööblit).
ORGANIC ESTONIA – TEADUS JA ARENDUSTEGEVUS
Täna on Eestis olemas korralik tootmis-teadus/arenduskeskus Viljandimaal Pollis. Seal on loodud ka farmaatsia/kosmeetika arenduskeskus, kus on tootjatel võimalik oma tooted välja arendada ja uusi seadmeid katsetada. Samas igal aastal tekib juurde palju erinevaid väikesi toidutootjaid, kuid nende kõige nõrgem koht on müük/turundus. Enamik väiketootjaid müüb oma toodangu Eestis, sest eksportivõimekus puudub. Samuti on mahetoodangu ekspordiks puudu ühtne katusbränd. Eesti ei suuda eristuda. Organic Estonia võimaldab Eestisse meelitada Jaapani, Hiina või Lõuna-Korea powderi valmistajaid, kes soovivad näidata, et nende tooraine on pärit Euroopa liidust ja tooraine võltsimist ei toimu, nagu täna on Hiinas suureks probleemiks. Teadus-arendustegevuste osas on täiendavaks võimaluseks Eestis veel läbi uurimata enamik kohalikke ravimtaimi. Tänasel teaduse ja tehnika arengu juures annab see võimaluse täpsemalt uurida puhtast loodusest pärit ravimtaimi ja neid ka oskuslikumalt ning teaduspõhiselt ära kasutada.
ORGANIC ESTONIA JA TURISM
Organic Estonia loob täiendava, väga tugeva argumendi Eesti külastamiseks. Tänasel päeval suudavad maapiirkondade turismitalud oma teenust müüa, ainult suvel max 3-4 kuud. Kui ehitada ülesse Organic Estonia kuvand, siis on võimalus, et turistid külastavad Eestit ka muudel aastaaegadel. Näiteks metsasaaduste korjamine sügishooajal ning turismitalus ise mahetoidu valmistamine või konserveerimine kohalike turismitalu omanike abil, on väljakustuvaks ettevõtmiseks maheturimis ja Eesti toidumaitsete tutvustamiseks aasia turistile. Eestis võiks olla ka mahe linnad ja maakonnad, mis saaksid juurde Organic Estonia ideega võimsa identiteedi. Puhas, maitsev toit, puhas õhk, puhas vesi, puhas reaalne metsik loodus on haritud ja keskkonna- teadlikke inimeste jaoks järjest olulisem argument reisisihtkoha valikul. See on hea põhjus New Yorgi, Singapuri, Tokyo, Shanghai või Hong-Kongi inimestele Eesti külastamiseks.
Allikas: mahepõllumajanduse register, põllumajandusministeerium
Eestis on 1542 mahetootmisega tegelevat ettevõtet.
Mahepõllumajandusliku maa pind on 158 071 hektarit.
Korjeala metsas oli mullu 40 400 hektarit.
Kokku on looduslikult kasvavate saaduste korjealasid 129 790 hektarit.
