Eesti maheala kaardirakendus on valminud Organic Estonia eestvedamisel ning Maa-ameti, Põllumajandusameti, Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös. Saame aeg-ajalt küsimusi maheala kaardi teemadel ja oleme tänulikud, et tunnete maheteemade ja kaardi vastu huvi.
Oleme kokku korjanud kõige enam küsitud küsimused, lisasime küsimustele ka vastused ja panime need lugemiseks kokku siia artiklisse.
1. Mis on maheala kaart?
Maheala kaart annab ülevaate:
- mahepõllumajanduslikust tootmismaast
- potentsiaalsest korjealast
- registreeritud korjealast
- mahemesilatest
2. Kui tihti kaardikiht uueneb?
Kaardikiht uueneb üks kord aastas, 1. detsembril. Peale ettevõtte poolset taotluste esitamist ning sellele järgnevat kontrolli koondab Põllumajandusamet mahepõllumajanduse statistilise info, mis avaldatakse alates 1. detsembrist.
3. Miks ma ei näe kaardil oma mahepõldu või täpset mahekorjeala?
Sinu esitatud andmed ei olnud täielikud ja neid ei olnud võimalik kaardirakendusele kanda.
4. Milliseid mahealasid saan vaadata kaardikihil?
Maheala kaart koosneb neljast kaardikihist:
1) Mahepõllumajandusmaa, sh poollooduslike koosluste kaardikiht. Kaardirakenduses tuleb kaardikihi nägemiseks valida kaardikiht „Mahepõllumajandusmaa“
2) Registreeritud mahesaaduste korjeala. Kaardirakenduses tuleb kaardikihi nägemiseks valida kaardikiht „Mahesaaduste korjeala“. Kaardikihil kuvatakse korjealad, millelt on potentsiaalselt võimalik koguda mahepõllumajanduslikke korjesaadusi.
3) Potentsiaalne korjeala. RMK alad, mille osas on RMK teavitanud Põllumajanduametit, et nendel aladel ei ole kolme eelneva aasta jooksul kasutatud ning ei kasutata ka sel aastal mahepõllumajanduses keelatud väetiseid ja taimekaitsevahendeid.
4) Mahemesilad. Kaardirakenduses tuleb kaardikihi nägemiseks valida kaardikiht “Mahemesilad”. Kaardil on esitatud mesilad tootja-põhiselt.
Kaardikihil kuvatakse mesilad, kus mesilaste pidamisel järgitakse mahepõllumajanduse nõudeid nektari- ja õietolmu kogumise alade, arvestuse pidamise, mesilate uuendamise, mesilasperede söötmise, haiguste ennetamise, veterinaarravi, tarude materjali ja mesilasvaha osas.
5. Kes saavad tegeleda mahepõllumajandusliku korjega ja saadud toodangu turustamisega mahedana?
Ettevõtted (sh FIE-d), kes järgivad oma tootmises mahepõllumajanduse nõudeid ja see on tunnustatud Põllumajandusameti poolt. Tunnustuse saamiseks tuleb tootjal:
- korraldada oma tootmine mahepõllumajanduse nõuete kohaselt
- esitada Põllumajandusametile õigeaegselt vastav taotlus
- tasuda riigilõiv
Taotluse saab esitada läbi Maaeluministeeriumi kliendiportaali: https://portaal.agri.ee/ või Põllumajandusameti vastava maakonna keskusesse.
Põllumajandusamet kontrollib igat tootjat. Kontrolli alusel tehakse tunnustamise otsus ja väljastatakse mahepõllumajanduse tegevuse nõuetekohasust tõendav dokument ning ettevõte kantakse mahepõllumajanduse registrisse, mis on leitav SIIT.
Tõendav dokument annab õiguse toodangut mahedana turustada. Täpse info ettevõtte tunnustamisest leiad SIIT
6. Millal tuleb mul esitada taotlus mahepõllumajandusega tegelemiseks Põllumajandusametile?
Esmakordne taotlus tuleb esitada Põllumajandusametile perioodil 10. märtsist – 10. aprillini. Mahepõllumajandusega jätkajad esitavad taotluse iga-aastaselt hiljemalt 21. maiks.
Taotluse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus oleneb tootmises kasutatava ala suurusest. Riigilõivud on leitavad SIIT.
7. Milliseid andmeid ja dokumente tuleb mul lisada taotlusele taimede või seente korjamise korral?
Mitteharitavalt alalt taimede või seente korjamisega tegeleda sooviv isik lisab taotlusele järgmised andmed ja dokumendid:
- Kaardimaterjal vähemalt 1 : 10 000 mõõtkavas, millele on kantud selle ala pindala ja piirid, millel kavatsetakse alustada taimede või seente korjamist
- nende liikide loetelu, millesse kuuluvaid taimi või seeni kavatsetakse korjata ja korjamise ligikaudne ajavahemik
- maakond või maakonnad, kus korjet tehakse
8. Mis on andmete õiguslik alus?
Andmete küsimise õiguslikud alused:
- Mahepõllumajanduse seadus
- Põllumajandusministri 20. veebruari 2009. a määrus nr 26 “Mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsemiseks tunnustamise taotlemine ja taotluse menetlemise kord”.
- Põllumajandusministri 20. veebruari 2009. a määrus nr 25 “Mahepõllumajanduslik tootmise nõuded”
- Riigilõivuseadus
9. Miks näen kaardil kattuvaid alasid? Miks on vaja kattuvatele aladele eraldi kaardikihti?
Kattuvaid alasid ei saa hetkel vältida, sest tehniliselt liidab kaart pinnainfot erinevatest andmebaasidest. Uue tehnilise arendusega plaanitakse sisse viia alade elektrooniline joonistamine, mille alusel on võimalik infot kaardil täpsemalt kuvada.
10. Kellelt saan küsida kaardirakenduse kohta lisainfot?
- Mahekaardi andmeid puudutavates sisulistes küsimustes vastab Põllumajandusametist Anu Nemvalts Anu.Nemvalts@pma.agri.ee, tel 5347 1565
- Kaardirakenduse tehnilistes küsimustes ja probleemide esinemisel kirjuta kaardirakendus@maaamet.ee või helista tehnilise toe telefonil 675 0866
- Ettepanekud kaardirakenduse edasiarendusteks palume saata Organic Estonia e-posti aadressil info@organicestonia.ee
Mahepõllumajanduse ja -korjega tegelemiseks küsi infot Põllumajandusametist www.pma.agri.ee
