Eesti maheala kaart: korduma kippuvad küsimused

Kaardi andmed sõltuvad mahetootjate esitatud andmete täpsusest.

Eesti maheala kaart. Korduma kippuvad küsimused

1. Mis on maheala kaart?

Maheala kaart annab ülevaate 2017. aasta 

1) mahepõllumajanduslikust tootmismaast, 

2) potentsiaalsest korjealast, 

3) registreeritud korjealast, 

4)mahemesilatest.

Mahepõllumajanduse ja korjega tegelemise kohta saab täpsemat infot Põllumajandus- ja Toiduamet https://pta.agri.ee/.

2. Milliseid mahealasid näeme kihil?

Maheala kaart koosneb neljast kaardikihist:

2.1 Mahepõllumajandusmaa, sh poollooduslike koosluste (PLK) kaardikiht ¹

Mahepõllumajandus ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel.

Mahepõllumajanduse reeglid kehtivad nii taime- ja loomakasvatuses kui ka töötlemisel,toitlustamisel ja turustamisel. Rohkem infot mahepõllumajandusliku tootmise nõuete kohta leiate Põllumajandusameti koduleheküljelt http://www.pma.agri.ee.

Infot mahepõllumajandusliku töötlemise, toitlustamise ja turustamise kohta leiate Veterinaar- ja Toiduameti koduleheküljelt http://www.vet.agri.ee/.

Kaardirakenduses tuleb kaardikihi nägemiseks valida kaardikiht „Mahepõllumajandusmaa“;

2.2 Registreeritud mahesaaduste korjeala²

Korjeala on nii metsaala kui muu mitteharitav ala, millel tootja korjega tegeles. Korjealaks sobivad alad, kus ei ole kasutatud mahepõllumajanduses keelatud aineid. Korje korraldatakse viisil, mis ei ohusta korjatava liigi säilimist.

Kaardirakenduses tuleb kaardikihi nägemiseks valida kaardikiht „Mahesaaduste korjeala“.

¹ Kaardikihil on kuvatud tunnustatud põllumajandusmaa 2017. aasta seisuga

² Kaardikihil on kuvatud korjealad, millelt on potentsiaalselt võimalik koguda mahepõllumajanduslikke korjesaadusi 2017. aasta seisuga.

 2.3 Potentsiaalne korjeala

RMK alad, mille kohta RMK on PMAd teavitanud, et nendel aladel ei ole kolme eelneva aasta jooksul kasutatud ning ei kasutata ka sel aastal mahepõllumajanduses keelatud väetiseid ja taimekaitsevahendeid.

 2.4 Mahemesilad

Mesilad, kus mesilaste pidamisel järgitakse mahepõllumajanduse nõudeid nektari- ja õietolmu kogumise alade, arvestuse pidamise, mesilate uuendamise, mesilasperede söötmise, haiguste ennetamise, veterinaarravi, tarude materjali ja mesilasvaha osas.

Kaardil on esitatud mesilad tootja põhiselt. Kaardirakenduses tuleb kaardikihi nägemiseks valida kaardikiht “Mahemesilad”.

3. Kes saavad tegeleda mahepõllumajandusliku korjega ja saadud toodangu turustamisega mahedana?

Ettevõtted ( sh FIE-d), kes järgivad oma tootmises mahepõllumajanduse nõudeid ja see on tunnustatud Põllumajandusameti poolt. Tunnustuse saamiseks tuleb tootjal :

1. korraldada oma tootmine mahepõllumajanduse nõuetekohaselt;
2. esitada Põllumajandusametile õigeaegselt vastava taotluse;
3. tasuda riigilõiv.

Põllumajandusamet kontrollib igat tootjat. Kontrolli alusel tehakse tunnustamise otsus ja väljastatakse mahepõllumajanduse tegevuse nõuetekohasust tõendav dokument ning ettevõte kantakse mahepõllumajanduse registrisse, mis on leitav SIIT. Tõendav dokument annab õiguse toodangut mahedana turustada.

Täpsem info ettevõtte tunnustamise kohta on leitav SIIT

Taotluse saab esitada läbi Maaeluministeeriumi kliendiportaali: https://portaal.agri.ee/ või Põllumajandusameti vastava maakonna keskusesse.

4. Millal tuleb esitada taotlus mahepõllumajandusega tegelemiseks Põllumajandusametile?

Esmakordne taotlus tuleb esitada Põllumajandusametile perioodil 10. märtsist – 10. aprillini.

Mahepõllumajandusega jätkajad esitavad taotluse iga-aastaselt hiljemalt 21. maiks.

Taotluse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus oleneb tootmises kasutatava ala suurusest. Riigilõivud on leitavad SIIT.

5. Milliseid andmeid ja dokumente tuleb lisada taotlusele taimede või seente korjamise korral?

Mitteharitavalt alalt taimede või seente korjamisega tegeleda sooviv isik lisab taotlusele järgmised andmed ja dokumendid:

1. Kaardimaterjal vähemalt 1 : 10 000 mõõtkavas, millele on kantud selle ala pindala ja piirid, millel kavatsetakse alustada taimede või seente korjamist;
2. nende liikide loetelu, millesse kuuluvaid taimi või seeni kavatsetakse korjata, ja korjamise ligikaudne ajavahemik;
3. maakond või maakonnad, kus korjet tehakse.

6. Kui tihti kaardikiht uueneb?

Kaardikiht uueneb üks kord aastas, 1. detsembril. Peale ettevõtte poolset taotluste esitamist ning sellele järgnevat kontrolli koondab Põllumajandusamet mahepõllumajanduse statistilise info, mis on avaldamiseks alates 1. detsembrist.

7. Miks ma ei näe kaardil oma mahepõldu või täpset mahekorejala?

Ettevõtjate esitatud andmed ei ole olnud täielikud ja ei võimaldanud neid kaardirakendusele kanda.

8. Mis on andmete õiguslik alus?

Andmete küsimise õiguslikud alused:

1. Mahepõllumajanduse seadus.
2. Põllumajandusministri 20. veebruari 2009. a määrus nr 26 “Mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsemiseks tunnustamise taotlemine ja taotluse menetlemise kord”.
3. Põllumajandusministri 20. veebruari 2009. a määrus nr 25 “Mahepõllumajanduslik tootmise nõuded”.
4. Riigilõivuseadus.

9. Miks näeme kaardil kattuvaid alasid? Miks on vaja kattuvatele aladele eraldi kaardikihti?

Kattuvaid alasid ei saa hetkel vältida, sest tehniliselt liidab kaart pinnainfot erinevatest andmebaasidest. Uue tehnilise arendusega plaanitakse sisse viia alade elektrooniline joonistamine, mille alusel on võimalik infot täpsemalt ka kaardil kuvada.

10. Kelle poole pöörduda, kui rakenduse kasutamisel tekib täiendavaid küsimusi?

Mahekaardi andmeid puudutavates sisulistes küsimustes tuleks pöörduda Anu Nemvaltsi poole (Anu.Nemvalts@pma.agri.ee, 5347 1565).

Mahekaardi rakenduse kasutamist puudutavates tehnilistes küsimustes ja probleemide esinemisel palume pöörduda aadressile kaardirakendus@maaamet.ee või helistada kaardirakenduste tehnilise toe telefonil 675 0866.

Ettepanekud kaardirakenduse edasiarendamiseks palume saata info@organicestonia.eeMahepõllumajanduse ja korjega tegelemise kohta saab täpsemat infot Põllumajandus- ja Toiduamet https://pta.agri.ee/.