Kaks kümnendit tagasi olime riigina muutjad. Värske tuulehoog läppunud Euroopas. Me tulime kinnisest süsteemist ning pakatasime vajadusest kõike muuta ja ise kiirelt muutuda
Meie ja Lääne vahel oli suur lõhe, mida tormasime õhinal ületama. Tahtsime olla ilusamad, kiiremad ja targemad. Me leidsime võimalusi seal, kus paljude teised nägid takistusi. Vanasti vaatasime, et kuidas küll Lääs saab olla nii aeglane ja tuim. Nüüd võime hoopis meie tunduda aeglased. Samas ei tohi me unustada, et suuremad isendid ei söö ilmtingimata väikesemaid. Küll aga võidavad kiiremad ja nutikamad aeglaseid. Kas me oleme jätkuvalt kiiremad ja nutikamad, kui meie naabrid? Teises Euroopa riigid? Ei ole. Unikaalne ja samas lihtne võimalus selleks on meil aga olemas.
Erinevalt linnastunud lääne-eurooplastest tunneme end metsas koduselt. See teeb meid tugevaks, ümbritseva ja teistega arvestavaks. Me oleme harjunud elama loodusega koos. Me saame hakkama uute olude ja väljakutsetega. Meile meeldib liikuda võõrastel radadel. Seal, kus keegi pole varem olnud. Kasutagem seda ära. Teeme Eesti mahedaks.
Eesti põllumaast on tänaseks juba ligi 20% mahe. Metsad moodustavad Eesti pindalast natuke üle poole. Erinevalt Soomest-Rootsist Eestis metsi keemiaga ei koormata. See võimaldab meil nimetada riigi poolt Eesti metsad ametlikult mahedalt kasvanud metsadeks, kus saab ja tohib tegeleda mahemajandusega. Mujal maailmas seda seni tehtud ei ole.
Üheskoos annab see Eestile rahvusvahelises konkurentsis unikaalse ja selgelt eristuva argumendi – me oleme maheriik, Organic Estonia, sest enam kui poolel meie riigi pindalast saab tegeleda mahemajandusega. Suurem osa maast on väetistest ja muudest kemikaalidest puutumata. Kasutagem seda unikaalset võimalust. Miks meil tasub seda teha? Põhjuseid on mitu.
1. Mahetooted on kasvav trend
Arenenud maailmas on erinevad mahetooted kõrges hinnas ja huvi nende vastukasvab kiirelt nii USAs kui ka arenenud Euroopa ja Aasia riikides. Hinnanguliselt tõstab märgis “organic” toote hinda 20-30%, kuid paljudel juhtudel on mahemärgis üldse eelduseks välisturgudel jala ukse vahele saamiseks. Eelmisel aastal oli Eesti põllumajanduse ja toiduainetetööstuse suurimad ekspordiartiklid nisu, toorpiim ja oder. Ka mahetoodete ekspordis on viljal suur osakaal. On väga hea, et Eesti ettevõtjad suudavad neid tooteid välisturgudele eksportida, kuid minu arvates tuleb pingutada, et meie põllumeeste rasket tööd Eestis kohapeal rohkem väärindada. Kui tuua paralleele puidutööstusega, siis on vilja eksport ikkagi sarnane palkide ekspordiga. Samas oleme me puidutööstuses ammu liikunud palkmajade ja mööbli ekspordi suunas ning ka põllumajandus ja toiduainetetööstus peab võimalikult kiiresti selles suunas arenema. Võrreldes vilja müügiga võib lõpptarbijale suunatud mahetoode anda Eesti ettevõtele üle 10 korra suurema lisandväärtuse. Seega – kui loome Eestile maheriigi kuvandi, siis tekib meil võimalus müüa oma tooteid välisturgudel premium-klassis. Nii saame oluliselt rikkamaks samaaegselt majandustegevuse keskkonnamõju vähendades. Tuleb silmas pidada, et mahemajandus ei võrdu ainult mahetoiduga. Järjest kasvamas on looduskosmeetika, ja –farmaatsia tegevusmahud, uusi võimalusi pakuvad mahedad puhastusained, samuti tekstiili- ja rõivatööstus. Maaelule saame mahemajandusega anda uue hoo, samuti võimaldab see luua kvaliteetseid ja huvitavaid töökohti Eesti eri paigus ning haritud noori maale taas lähemale tõmmata.
2. Keskkond ja majandus koos
Tihti soovitakse Eesti avalikes aruteludes keskkonda ja majandust vastandada. Viimasel ajal päädivad need eri tüüpi avalike protestidega, samuti jõuliste poliitiliste seisukohavõttudega. Tundub, et selle tulemusena ei tasugi Eestis enam ühtegi suuremat projekti planeerida, kuna koheselt alustab keegi avaliku vastuaktsiooniga. Suund mahedale Eestile on üks väheseid võimalusi, kuidas ettevõtjad ja keskkonnaaktivistid võivad jõuda ja keskenduda ühisosa saavutamisele, mitte raisata energiat erihuvide eest võitlemiseks.
Näiteks tselluloositehase rajamise puhul tasub ju arutada selle üle, mis juhtub Emajõe vesikonnaga siis, kui lähikümnendil samm-sammult vähendada tavapõllumajanduse intensiivsust ning liikude mahemajanduse suunas. Emajõe fosforiidi sisaldust peaks see küll kümnetes protsentides vähendama. Teisalt, kui riigil on selge suund mahemajandusele, siis annab see ka nii Eesti kui ka välisinvestoritele ühselet arusaadava signaali, et uus intensiivne suurtootmine pole see, mida me ootame. Küll selle signaali peale tulevad ka hoopis teistsugused investeeringud.
3. Mahetoit kui tugi tervisele
Olles juba aastaid Tallinna Lastehaigla Toetusfondi nõukogu liige tean liigagi hästi, et meie lastel on viimase paari kümendi jooksul oluliselt kasvanud erinevate allergiate, autoimmunhaiguste, psüühikahäirete ja teiste terviseprobleemide esinemise sagedus. Teadlased ja arstid jõuavad järjest enam üksmeelele, et meid ümbritseva elukeskkonna, sh igapäevase toidu kvaliteedis on selles oma väga oluline osa.
Mahetoidu laialdasem kasutamine meie lasteaedades ja koolides on üks lihtne võimalus, kuidas hoida meie lapsi tervematena. Realistlik on suurendada mahetoidu osakaalu lasteasutustes samm-sammult, näiteks viia viie aastaga mahetoidu osakaal kolmandikuni, kümne aastaga kahe kolmandikuni. Soovi korral saab seda aga teha palju kiiremas tempos. Lisaks laste tervise parandamisele annab see suurema kindluse
kohalikule põllumehele ja toidutöösturile mahetoodete osakaalu suurendamiseks ning tegevuse laiendamiseks. Taanis kasutab ka kaitsevägi
olulises osas mahetoitu, miks mitte mõelda Eestis sarnasele suunale.
4. Võimalus teadusele ja innovatsioonile
Täna on Eestis mahemajanduse osas Eestis teaduse- ja innovatsioonikeskuseks Eesti Maaülikool, eelkõige tänu mahekeskuse loojale, emeriitprofessor Anne Luigele. Ettevõtjaid suudab tõhusalt aidata Polli Aiandusuuringute Keskus Viljandimaal. Seal on ka mahetootjatel võimalik uusi tooted ning tehnoloogiaid välja arendada ja katsetada. Samas hetkel need võimalused piisavalt laialdast kasutamist ei leia. Suund mahemajandusele suurendab kindlasti nii rahvusvahelise teaduskoostöö mõõtmeid kui ka ka kohalike väiksemate tootjate motivaatsiooni rohkem teadus-arendustöö võimalusi kasutada.
Teadus-arendustegevuse osas on täiendavaks võimaluseks see, et paljud Eesti ravimtaimed ja nende koosmõju on läbi uurimata. Tänase teaduse ja tehnika võimaluste juures on ju juba olemas uuel tasemel võimekus uurida puhtast loodusest pärit ravimtaimi ja nende mõju inimestele. Kolm aastat tagasi sai Nobeli meditsiinipreemia hiinlanna Tu Youyou, kes (taas)avastas, et malaaria vastu aitab kõige paremini Aasia üheaastasest pujust (artemisia annua) eraldatav ravim artemisiin. Ta tegi oma avastuse, uurides enam kui 1000 aasta vanuseid Hiina meditsiiniürikuid. Võib-olla peitub ka Eesti metsades ja heinamaadel erilise mõjuga taimi. Olgu selleks nõges, kasekäsn, nõmme-liivatee,
metsmustikas või midagi muud.
5. Oluline sise- ja välisturistidele
Tallinna oma vanalinnga on suutnud ennast välisturistide jaoks tõestada, kuid kuidas avada Eesti turistidele natuke laiemalt? Maheriik loob täiendava väga tugeva argumendi eri paikade külastamiseks. Tänasel päeval suudavad maapiirkondade turismitalud oma teenust müüa peamiselt suvel, maksimaalselt 3-4 kuud. Eesti kui maheriigi reputatsioon loob võimaluse, et turistid külastavad meid järjest rohkem ka muudel aastaaegadel. Puhas ja maitsev toit, puhas õhk, puhas vesi ning reaalne metsik loodus on haritud, keskkonnateadlikke ja jõukate
inimeste jaoks järjest olulisem argument reisisihtkoha valikul.
6. Laiendab Eesti rahvusvahelist kuvandit
Eestis räägitakse rahvusvahelises meedias regulaarselt peamiselt kahel teemal – e-Eesti ning julgeolek, NATO ja Venemaa. Üks teema on meie jaoks positiivne, teine pigem negatiivne, eriti majandusarengu vaatest. Küberjulgeoleku osas oleme suutnud need teemad õnneks Eesti maine jaoks positiivselt ühendada.
Mahe Eestil ja meie puhtal loodusel on potentsiaal kasvada üheks teemaks, mille kaudu Eestit tuntakse ja teatakse. Kasutame selle võimaluse ära. Seda enam, et 15. septembril toimuv heas mõttes hull algatus, World Cleanup Day, tugevdab jõuliselt Eesti kui keskkonnateadliku riigi kuvandit ning tekitab välismeedias meie vastu tavapärasest suuremat huvi.
7. Meelitab talente
Tänapäeval konkureerivad arenenud riigid peamiselt talentide pärast. Rahvusvaheliste tipptegijate jaoks on järjest olulisem mitte ainult huvitav ja tasuv töö, vaid väga hea kvaliteediga elukeskkond. Eelkõige peredega inimeste jaoks on puhas õhk ja vesi ning suund mahe-riigile kindlasti väga oluline positiivne argument Eestis töötamise ja elamis kasuks otsustamisel.
8. Meile endile loomulik
Vähetähtis ei ole, et me ise usume, et meie metsad on puhtad ning puhas toit tähtis. Me käime metsades seenel ja marjul, keedame moose ja mahla, kasvatame aias ja rõdul toiamteid ja kurke, korjame talveks ravimataimi. Me isegi ei mõtle sellele, et kõik need saadused on puhtad. Metsarahavana me lihtsalt teame seda. See tähendab, et mahedast Eestist jutustades ei pea me tegelema “õhu müümisega”, vaid saame oma välismaa sõpradele rääkida asjadest nii, nagu nad tegelikult on.
9. Riigi jaoks lihtne
Avalik sektori võimalikud tegevused ja kulud seoses Mahe Eestiga on pigem väikesed. Loomulikult on vajalik arvestada mahejandusega erinevate poliitikate ja seadusandluse puhul, samuti on arenguks oluline seada mahemajandus üheks fookusteemaks erinevates toetusmehhanismides. Riigi poolt on ka tähtis ettevõtlike inimeste julgustamine ja koolitamine, edasi saab erasektor arenguga ise hakkama. Võrdluse võib tuua start-up sektoriga – kümmekond aastat tagasi oli vajalik seda riigi poolt nõu ja jõuga tagant lükata, täna see enam nii oluline ei ole.
Kokkuvõte
Eestil on väga suur seni kasutamata potentsiaal mahemajanduse valdkonnas. Mitmed Eesti piirkonnad on samm-sammult selles suunas ka liikuma hakanud ning näiteks Setomaal ja Hiiumaal käib aktiivne arutelu, kuidas muuta neid omanäolisi paiku maheda(ma)ks.
Valitsus toetas juba eelmise aasta veebruaris mahemajanduse tervikprogrammi käivitamist, kuid kahjuks on see teema ministeeriumite silotornide vahele pendeldama jäänud. Olulise sammuna kinnitas käesoleva aasta 15. mail valitsuse majandusarengu komisjon ühe eesmärgina, et hiljemat aastal 2021 saab 51%-l Eesti pindalast kas kasvatada või korjata mahetoodangut. Tempot tuleb aga tõsta, sest muidu võivad hoopis Läti või Leedu ses osas teerajajaks hakata.
Tuletan meelde, et Arengufondi arenguidee konkursi võitis Mahe Eesti idee juba rohkem kui kolm aastat tagasi.
Erki Peegel
Mahe Eesti arenguidee üks autoreid
MTÜ Organic Estonia juhatuse liige
