Prantsusmaa ei ole reeglina kuigi kõrgel kohal Eesti toidu- ja joogitootjate sihtturgude seas, sest mida võiksid Eesti ettevõtted pakkuda riigis, mida tuntakse kõikjal maailmas oma gastronoomilise edu poolest? Kuigi prantslased on tugevalt kinni oma köögikunstis, on Prantsusmaa tarbijate suhtumine toitu muutunud Covidi-järgselt vägagi märkimisväärselt.
Prantslased on nüüd rohkem avatud uutele toidukontseptsioonidele ning vägagi altid proovima tervislikke ja uuenduslikke tooteid kõikjalt maailmas. See võimalus pakub uusi äriperspektiive ka Eesti ettevõtetele, kes ekspordivad looduslikke, mahedaid ja vegan-suunitlusega toidu-ja joogitooteid.
Prantsuse toiduturg on uuenduslike ja looduslike toodete ootel
On mitmeid põhjuseid, miks Eesti toidu- ja joogitootjad peaksid kaaluma Prantsusmaad oma järgmise sihtturuna. Enam kui 67 miljoni tarbijaga turg on üks suurimaid Euroopas, samuti on sissetulekute tase väga kõrge, sest prantslased kulutavad oma kodusest eelarvest enam kui 20% toidule. Selle näitajaga on Prantsusmaa teiseks suurim turg pakendatud toidule Euroopas ning viiendaks suurim kogu maailmas.
Suhtumine toitu on muutunud märkimisväärselt, sest prantslased ei söö enam ainult naudingu nimel. Vananev elanikkond (65+ vanuses inimesed moodustavad tänaseks 19% kogu Prantsusmaa rahvastikust) ning mitmed tervisekriisid on pannud prantslased muretsema oma toidulaua pärast, eelistades mitmekesisemat ja tervislikumat toitumist, ehk teisisõnu – süüa vähem, kuid paremini.
See trend on toonud innovatsiooni ka Prantsusmaa supermarketite lettidele. Üheks heaks näiteks on funktsionaalsete toiduainete revolutsioon. Covidi-pandeemia tõttu on kolmandik prantslastest otsimas toiduaineid, milles sisalduvad tervisele kasulikud koostisosad. Samuti on tõusutrendis vegantooted, näiteks avas Prantsusmaa suurim jaekaubanduskett Carrefour äsja oma esimese vegan-lihapoe.
Nõudlus looduslike toodete osas on samuti kogumas hoogu, sest prantslastele meeldivad mahetooted. Prantsusmaa on tegelikult teiseks suurim mahetoodete tarbija Euroopas, seejuures tarbivad 47% prantslastest mahetoitu vähemalt korra nädalas ning 90% ostavad mahetooteid aeg-ajalt.
Eestlased peavad oma unikaalselt kvaliteetseid tooteid selgemalt positsioneerima
Edu saavutamiseks peaksid Eesti toidutootjad hoiduma olemasolevate Prantsuse toodetega konkureerimisest. Prantslastele tegelikult meeldivad importtooted, mis ühendavad endas kvaliteedi selge loo ja identiteediga.
Üheks näiteks tugeva turupotentsiaaliga tootest Prantsusmaal võiks olla käsitööõlu. Viimastel aastatel on väiketootjate mahud kasvanud kui pärmi peal ning mitmed nimekad Prantsusmaa pubid ja hotellid on avatud partnerlusele välismaiste pruulikodadega, mis võiksid mitmekesistada maitsevalikut. Pariisis asuv Hazy pubi pakub juba muljetavaldavat valikut Eesti õlledest ning huvi on selle segmendi vastu üles näidanud ka suuremad distribuutorid, näiteks pakub Saveur-Biere meie Põhjala pruulikoja õllesid.
Huvitavaks näiteks populaarsust koguvatest Eesti toodetest on ka mereannid. Kohalikud kala- ja mereannid ei ole piisavad kodumaise nõudluse rahuldamiseks, seega võiksid siin peituda võimalused Eesti ettevõtetele koostööks Prantsusmaa toiduimportijatega või suuremate külmutatud toodete jaemüüjatega. Näiteks MV Wool on oma toodetega juba edukalt sisenenud Prantsusmaa turule. Jaemüüjad tunnevad üha suuremat huvi ka taimepõhiste toodete pakkumise vastu. Kuigi teiste Euroopa turgudega võrreldes on see nišš Prantsusmaal veel lapsekingades, on uute tootjate ja tarnijate esilekerkimine selge signaal kasvupotentsiaalist.
Prantsusmaa toiduturule sisenemise eelduseks on partnerlus
Prantsusmaa turule sisenemisel on üheks suurimaks takistuseks keelebarjäär, sest paljud prantslased ei räägi väga hästi inglise keelt. Selle väljakutse ületamiseks võiksid Eesti ettevõtjad sõlmida koostöösuhteid kohalike distribuutoritega, samuti võiksid kiiret turulesisenemist hõlbustada otsekontaktid gurmeepoodidega. Viimased eelistavadki pigem väiksemaid koguseid ning võiksid aidata Eesti ettevõtetel testida oma tooteid välisturul. Lisaks asuvad sellised gurmeepoed reeglina piirkondades, kus on suurem huvi toidu vastu ja samuti ka kõrgem ostujõud, seega võiks see võimalus huvi pakkuda just premium-toodete pakkujatele.
Samuti võiks tekkida koostöömomente jaemüüjatega, sest inflatsiooni tõttu kasvab huvi private label toodete vastu. Carrefouril on kavas selle segmendi toodete mahtu kasvatada 40 protsendini oma toidukäibest aastaks 2026. See looks võimalusi ka Eesti toidutootjatele, arvestades, et 60% private label toodetest Prantsusmaal on toodetud väljaspool riiki. Prantsusmaal toimub hulgaliselt üritusi kohalike partnerite leidmiseks. Hiljutist SIAL 2022 messi, mis on üks suurimaid toidumesse Euroopas, külastas 22 Eesti toidu- ja joogitootjat. Lisaks on mitmeid virtuaalseid kontaktkohtumisi korraldanud Wabel , kus on osalenud paljud Eesti tootjad. EAS on ka kohtunud Prantsusmaa distribuutoritega, näiteks Mediascore Fooding ja Pariisi kaubamajadega, et uurida nende huvi Eesti toodete vastu.
