Lõuna-Eestis on kevadised vihmad ja kartuli hilisem mahapanek sügisesele saagile palju kahju teinud. Kesk-Eestis on saak parem, kuid praeguse vihmaga kartulit maast võtta ei saa. Eesti kartuli hinda napp saak aga üles ei vii, sest seda ei luba kauplusekettide hinnapoliitika.
Lõuna-Eestis on kartuli saagikus tänavu kasvatajati erinev, kuigi kehvem, kui loodeti, ütles tulundusühistu Eestimaa Kartul juhatuse liige Rasmus Kolberg.
“Meie inimesed pole sisuliselt veel koristama hakanud – loodetakse pisut ka saagikuse tõusu, aga ilmatingimused on ka väga keerulised. Täpset pilti veel ees ei ole, aga saak on kindlasti poole võrra väiksem kui planeeritud,” rääkis Kolberg.
Põhjuseks on paljuski liigniiskus kevadperioodil – Lõuna- ja Kesk-Eestis sadas palju vihma.
“Paljudel lihtsalt uppus kartul ära ja tärkamisprotsent oli väga madal. Veel üks põhjus oli väga agressiivne lehemädanik – õigel ajal ei saanud taimekaitsetööd teha, sest põld ei kandnud,” lausus Kolberg.
Tulundusühistul Eestimaa Kartul on kaheksa ühistu liiget: kõige põhjapoolsem on Kolbergi kasvatus Jõgeva vallas, kõige lõunapoolsem Verioral. Neil kõigil on niiskuseprobleem.
Kolberg: Eesti kartuliga isevarustatuse tase langeb
Rasked olud on pannud mõned kasvatajad kartulist loobuma.
“Iga talunik teeb otsused kartulikasvatamise jätkamise kohta ise, aga järjest on olnud raskeid aastaid. Siitkandist on ka loobujaid, ka meie ühistu liikmed vähendavad kartuli alla minevaid pindasid. Eks seal on ka teisi põhjuseid: volatiivne turg ja see, et inimesed vananevad ja otsustavad lõpetada kartulikasvatamise,” sõnas Kolberg.
Eesti turg on üsna pisikene ja välismaise kartuli surve on suur. Tarbijale Kolberg suurt muutust ei näe, aga tootjale on olukord keeruline.
Kolbergi sõnul Eesti kartuliga isevarustatuse määr, mis on praegu umbes 50 protsendi juures, kindlasti väheneb.
“Poed asendavad kohaliku kartuli impordiga, kui tootja hakkab rohkem raha küsima. Praegu on majandusolukord selline: tarbijal on rahakott õhukene, ja poed on ostukorvi toodetega väga osavalt letil ja ei lase hinnal tõusta,” sõnas Kolberg.
Kui räägitakse, et kõik hinnad tõusevad, siis Kolbergi sõnul kartuli hind tõusnud pole.
“Avaturu hindadega võrdlemine on meelevaldne. Võrreldi Nõmme ja Tartu turgu, siis nende maht on ajas ainult langenud, seal käib vähem kundesid, seal tuleb loomulikult rohkem küsida. Poes ei ole hind tõusnud – kuigi kasvatajale on sisendhinnad kõik tõusnud. Kartulikasvatajale on kõik ajas raskemaks muutunud,” sõnas Kolberg.
Lõuna-Eestis mahekasvataja saak ikaldus, aga kindlasti on mõtet jätkata
Võrumaal asuva kartulikasvatuse Leese Mahe mahekasvataja Alo Abilise sõnul on nende kasvatuses kartuliga sel sügisel väga suur probleem.
“Sisuliselt jääb saak saamata. Seal on tegureid mitu, aga peamiselt on põhjus külmem kevad, mis lükkas kartulipaneku hilisemaks. Minu puhul kaks nädalat. Jätkus jahedam periood, kus muld oli jahe ja kartuli areng oli aeglane. Siis hakkas sadama,” lausus Abiline.
Vihm mõjutas kasvuaegset hooldamist. “Põld ei kandnud traktorit – mina sain käia ainult ühe korra hooldamas. Mahekasvatamises on hästi oluline ajastamine – õigel ajal ei saanud põllule. Liigniisikus oli kasvuajal määrav ja see pärssis kasvu,” ütles põllumees.
Kuna kartul sai hiljem mulda, siis ei jõudnud see täis kasvada enne, kui iga-aastane lehemädanik tuli. “Praegu on meil seemnekartul ja väike kartul, müügikartulit praktiliselt pole. Võtan nii palju seemet, kui mul vaja on, aga muus mõttes on ikaldus,” lausus Abiline.
Lõuna-Eestis on mahekasvataja Abilise teada ka teistel sarnane olukord, et mugul on väike.
“Liigniiskus oli Lõuna-Eestis – mujal seda teemat nii palju polnud,” sõnas ta.
Abilise sõnul aitaks eri ilmatingimustega võidelda sobiva mulla valimine. “Kui on võimalik, peaks valima põlde sellise mullaga, mis parasjagu sobib. Kui on märg kasvuaeg, siis tuleks valida kergem, liivasem muld, aga kui on põuane kasvuaeg, siis tuleks valida raskem muld, mis hoiab niiskust sees,” selgitas Abiline.
Kartulikasvatamisega, eriti mahekartuli kasvatamisega, tasub raskustele vaatamata mahekasvataja Abilise sõnul kindlasti jätkata.
“Nõudlust on väga palju. Mul on igal aastal jäänud toodangut puudu. Lõuna-Eestis soovivad lasteasutused kohalikku mahetoitu pakkuda. Mina igal juhul püssi põõsasse ei viska,” ütles Leese Mahe mahekasvataja Alo Abiline.
Kesk-Eestis ei lase vihm kartulit noppida
Kesk-Eestis on kartuliga natuke paremad lood, kuid siingi on takistuseks ilm: eelmise nädala lõpus alanud vihm ei luba saaki koristada.
“Lehemädanik on see, mis on tänavu probleem – ühel on hea saak ja naabrimehel pole üldse,” ütles Kalle Hamburg.
Üle Eesti on saak lehemädaniku tõttu kannatada saanud, kuigi vihmadega oli hullem Lõuna- ja Kagu-Eestis. Kesk-Eestit ilm säästis, nentis Kehtna vallas Inglistel kartuleid kasvatav Hamburg.
“Kuid kui tänaseid koristusilmasid vaadata, siis on kogu Eesti hädas. Koristada pole võimalik, kuigi kartulit võiks juba korjata. Olen proovikorjamist teinud ja pilt on selge – saak on hea. Kättesaamine on suur küsimärk – prognoos näitab, et nädal aega sajab,” sõnas Hamburg.
Praeguseks on kartulivõtmine vihma tõttu edasi lükatud, kuid juba ähvardavad ka oktoobrikuised öökülmad.
“Loobumisvõitu küll pole andnud, aga kui külmad üle käivad, siis pole võtmisel mõtet. Kui kuivemaks läheb, siis on kohe külmaoht ka. Prognoos näitas, et 6. oktoobrist läheb temperatuur alla nulli. Kui 22. septembrini sajab, siis peaks natuke aega ka maa tahenema. Kui 25. septembrist kartulit võtta saab, siis on kaks nädalat, kui kartulit võtta saab,” selgitas Hamburg.
Praeguse seisuga Hamburgi põldudel mahu mõttes kartulit keskmisega võrreldes vähem ei ole.
Kartuliga varustatus on Eestis aga iga aasta järjest halvem.
“Põhjus on turu volatiilsus. Kartul on ostukorvi toode, nagu kilepiim. Kui piimatehas saab kilepiima hinnaga mängida: piima hinna laseb alla ja juustu müüb kõrgema hinnaga, siis päeva lõpuks on ta ikka plussis, aga kui kartulikasvataja. kes ainult kartulit kasvatab ja peab võitlema poodide hinnasõjas, siis ta pikalt ellu ei jää,” rääkis Hamburg.
Alla omahinna on Hamburgi sõnul kartulit Eestis müüdud pikalt. “Oli aasta, kus poe hulgihind oli seitse senti ja tootmiskulud olid 15 senti kilo eest. Ja kui kartul on ainuke sissetulekuallikas, siis kaua ei suudeta vastu pidada,” lausus põllumees.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: err.ee/1609800828/kasvataja-louna-eestis-tuleb-tanavu-poole-kehvem-kartulisaak
