Krista Kulderknup: Eesti mahetootjate suurimad väljakutsed on seotud ekspordiga

Mahetootmine Eestis uuele tasemele!

Euroopa Kontrollikoja liikme Keit Pentus-Rosimannuse intervjuu Maalehes (ML,14.11.2024) tõi päevakorda olulise teema, millest seni on liialt vähe räägitud: Eesti mahepõllumajanduse tulevikuvisioon ja strateegiline juhtimine.

Hoolimata mahetootmisele määratud toetustest, ei paista sektor endiselt olevat saavutanud oodatavat taset. Kas probleem on vaid toetuste suuruses või nende kasutamises? Või on küsimus hoopis selles, et Eesti mahetootmine pole saanud strateegilist suunda, mis võimaldaks selle täit potentsiaali realiseerida?

2015. aastal võitis Arengufondi ideekonkursi Organic Estonia – visioon, kuidas Eestist võiks saada maailma mastaabis eristuv ja tugeva ekspordivõimekusega maheriik. See pakkus välja tervikliku plaani, kuidas mahetootmine võiks muutuda Eesti konkurentsieeliseks mitte ainult mahetoidu ja loodustoodete valdkonnas, vaid ka turismis ja ekspordis laiemalt. Kahjuks pole seda mõtet aga ellu viidud niisugusel viisil, et see üle terve Eesti mõju avaldaks.

Praegu juhivad mahetootmise algatusi põhiliselt entusiastid, kes panustavad oma aega ja kirge. See on tänuväärne, kuid pikaajaliselt mitte piisav. Kui soovime, et mahetootmine muutuks konkurentsivõimeliseks ja kestlikuks sektoriks, peab see saama tuge ka riiklikul
tasandil – alates strateegilisest juhtimisest kuni tõhusate lahendusteni välismaiste turgude vallutamiseks.

Toetused ei saa olla eesmärk omaette

Mahetootmine Eestis on seni liiga palju keskendunud toetuste jagamisele. Kuid need ei tohiks olla eesmärk omaette, vaid peavad teenima suuremat eesmärki. Peame liikuma sinnapoole, kus toetused aitavad strateegiliselt mõjutada sektori raskuskeset: suunata tootmine ja ekspordi fookus Eesti piiridest väljapoole, mitte püüda lihtsalt vastata toetuste saamiseks vajalikele nõuetele. Eestile tuleks luua maheriigina selge ja äratuntav identiteet.

Praegune olukord, kus tootjad konkureerivad piiratud siseturul omavahel, kahandab mahesektori elujõulisust ja kasumlikkust. Selle asemel peaksime looma riikliku platvormi, mis aitaks koordineerida tegevusi, lihtsustada eksporti ja toetada ühise strateegia elluviimist. Küsimus pole ainult rahaeraldises, vaid terviklikus lähenemises, mis võimaldaks astuda sammu edasi.

Riiklik tugi ja selge strateegia

Eduka mahetootmise arendamiseks vajame kolme olulist komponenti.

Esiteks koordineerimist ja ühtset platvormi. Mahetootjad vajavad riiklikku tuge, et lihtsustada sektori sisemisi protsesse ja suurendada välismaistele turgudele pääsemise võimekust. Siia kuuluvad kaasaegsed IT-lahendused, mis vähendavad halduskoormust, toetavad logistikalahendusi ning lihtsustavad andmevahetust tootjate, HORECA sektori ja väärindajate vahel.

Teiseks suunanäitajaks peab olema ekspordile orienteeritus. Eesti mahetootjate suurimad väljakutsed on seotud ekspordiga. Turu-uuringud, rahvusvaheliste standardite täitmine, turundus ja logistika nõuavad ressursse ja teadmisi, mida väikestel tootjatel tihti pole. Riiklik strateegia peaks keskenduma sellele, kuidas aidata väiketootjatel leida kohti välisturgudel – olgu selleks koostöö rahvusvaheliste jaemüüjatega või tugeva ühise kvaliteedimärgi loomine.

Eestis on meil midagi sellist, mida paljudel pole – puhas loodus ja arenev mahetootmise sektor.

Kolmandaks – riiklikud hanked ja koduturu suurendamine. Lisaks välisturgudele on oluline tugevdada mahetoidu rolli ka Eestis. Riigiasutused – nagu koolid, haiglad ja hooldekodud – võiksid muutuda mahetoodete oluliseks tarbijaks. Sellised hanked annaksid kohalikele tootjatele stabiilsuse ja võimaluse kasvatada oma tootmismahtusid.

Eristuva identiteedi loomine

Tänapäeva maailmas, kus konkurents on tihedam kui kunagi varem, peame leidma viise, kuidas Eestit rahvusvaheliselt eristada. Meil pole suurt maapinda ega võimet konkureerida masstootmises, kuid meil on midagi sellist, mida paljudel pole – puhas loodus ja arenev mahetootmise sektor.

Taani on suurepärane näide riigist, kus mahetootmine on integreeritud rahvusliku identiteediga. Mahepõllumajandus on seal strateegiliselt toetatud, sellel on tugev ekspordistrateegia ja kvaliteedimärk, mida usaldatakse rahvusvaheliselt. Eesti võiks järgida sama eeskuju, viies ellu Organic Estonia idee ja luues mahetootmise kaudu uusi töökohti ning tugevdades riigi mainet.

Kui soovime, et Eesti mahetootmine tõuseks uuele tasemele, vajame riiklikku prioriteeti ja terviklikkust. See ei ole pelgalt toetusprogrammide küsimus, vaid laiem visioon, kuidas muuta mahetootmine Eesti rahvusvaheliseks tugevuseks.

Allikas: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120348933/krista-kulderknup-eesti-mahetootjate-suurimad-valjakutsed-on-seotud-ekspordiga