Eesti firma Numami valmistab vetikatest näkileibu, pestot ja külmkuivatatud vetikahelbeid, mida kasutavad nii Euroopa kui ka Jaapani kokad. Vetikaid kasvatatakse koostöös Norra teadusfarmiga, kuid tulevikus loodab firma osa toorainest saada Eestist.
„Öeldakse, et toit ei ole piiriülene, aga vetikad seda on,” ütleb Numami üks asutaja Priit Kaimer. Numami toob vetikaid Norra kasvatusest sügavkülmutatuna, laseb suurema osa neist Lääne-Virumaal tehases külmkuivatada ja valmistab nii kuivatatud kui ka toorestest vetikatest tooteid, mida taas kaugemale edasi müüa. „Norra, Saksamaale, Aasiasse. Peaaegu kogu maailm on potentsiaalne sihtturg, sest vetikate müümisel ei ole piire, nagu on vorsti või leiva müümisel,” nendib Priit Kaimer.
Eestis kasvatamine
Numami jaoks kasvatatakse vetikaid Norra ja Portugali vetikapõldudel, mis on ruudukujulised ankurdatud köitest moodustatud alad rannikumeres. Kõigepealt istutatakse vetikataime spoorid laboris köite peale ja lastakse neil mereveega täidetud basseinis kosuda. Kui vetikad on umbes ühe sentimeetri pikkused, viiakse need merre neljaks kuuks kasvama. „See on optimaalne aeg, sest siis on taimed korjates veel noored ja vitamiine täis ega ole jõudnud omastada mereveest raskmetalle,” selgitab Priit Kaimer. Tänu lühikesele kasvuajale kontrollitud tingimustes on neil vetikatel ka mahesertifikaat.
Priit Kaimeri sõnul soovisid nad alguses hakata koos tuukrist äripartneri Maido Lipuga ise Eestis vetikaid kasvatama ja tegid paar aastat Eesti mereteadlastega koostööd. „Arvasime, et Eestis on võimalik samamoodi vetikaid kasvatada nagu Norras, aga selgus, et meie meres on kõik protsessid palju aeglasemad. Taimedel on väikese soolsuse tõttu rohkem stressi,” selgitab Priit Kaimer. Eestis on kindlasti võimalik vetikaid kasvatada, aga see on pigem tuleviku teema ja eeldab uuringuid.
Vetikad on tõeline tulevikutoit, kui otsida taimi, mille kasvatamise keskkonnakoormus on väike, aga toiteväärtus suur.
Norrast ja Portugalist tuuakse vetikad Eestisse sügavkülmutatuna ja viiakse tehasesse Lääne-Virumaal, kus üle 50kraadises külmas kuivatatakse vesi vetikatest välja. „Üks tonn vetikaid läheb külmkuivatisse ja alles jääb umbes 80 kilogrammi kuivatatud vetikaid,” kirjeldab Priit Kaimer. Eestlased on saatnud vetikaid ka Saksamaale töötlusse, kuid nad on enim rahule jäänud just Eesti külmkuivatustehasega. „Saksamaal kuivatatud vetikat kulus toodetes kolm korda rohkem, kuna vetika maitse ei olnud nii tugev. Eesti tehases kuivatatud vetikate maitse on palju intensiivsem. Siin on küll kogu protsess kallim, aga see on oma hinda väärt,” räägib Priit Kaimer.
Väetoit merest
Numami valikus on kolme sorti külmkuivatatud vetikaid – wakame, kombu ja dulse – ja neist valmistatud seemne-vetikaleivad, hummus ja pestod. See on Priit Kaimeri sõnul aga alles tootearenduse algus. „Meie kasv saab käia käsikäes tarbijate harimisega, sest vetikad on enamiku jaoks veel tundmatu kraam, kuigi tegemist on äärmiselt toitainerikka ja teisi maitseid võimendava toiduga,” räägib tootja. „Vetikad sisaldavad rikkalikult joodi, dulses on rohkem rauda kui näiteks brokolis ja väga palju B-grupi vitamiine.”
Vetikad on tõeline tulevikutoit, kui otsida taimi, mille keskkonnakoormus on väike, aga toiteväärtus suur. „Vetikas on loodusliku ökosüsteemi osa. Kui öeldakse, et vihmametsad on maailma kopsud, siis vetikad on seda samamoodi. Vetikad filtreerivad veest süsihappegaasi ja lämmastikku ning vabastavad fotosünteesi kaudu suure hulga hapnikku,” seletab Priit Kaimer. „Mahevetikad ei kurna loodust ja on tänuväärt toiduaine maailma üha kasvava rahvastiku kontekstis.”
Kasvu ootuses
Eestis kasutab vetikaid mitu tuntud restorani, keda Numami toorainega varustab. „Kokale annavad vetikad palju katsetamisruumi ja võimaluse luua erilisi maitseid, sest vetikatel on omadus tugevdada teisi maitseid ja vetikad reageerivad iga toiduga isemoodi,” ütleb Priit Kaimer. Mere köögiviljaks nimetatud vetikaid saab kasutada kõigis toitudes: supis, salatis, praes ja isegi magusas smuutis.
Numami kaubamärk on võrdlemisi uus: firma tutvustas seda esimest korda mullu mais toidumessil. „Oleme pööranud palju rõhku pakendite disainile, et eristuda teistest vetikatootjatest ja jääda silma,” sõnab Priit Kaimer. Peamine eristumise alus on aga siiski vetikas ise. „Keegi teine ei müü Euroopas kasvatatud mahevetikat, mis on külmkuivatatud ja pakendatud taaskasutatavasse klaaspurki või biolagunevasse kotti.”
Jaapani ja Euroopa kombu-vetika maitsed on samuti täiesti erinevad. Tänu sellele saab müüa vetikaid Aasiasse, kus on juba harjutud vetikaid tarvitama. Euroopas näeb ettevõtja peamiste müügikohtadena Saksamaad ja Norrat. „Hoolimata sellest, et Norras kasvatatakse vetikaid, ei ole seal sellist külmkuivatustehast nagu Eestis, mistõttu osa meie toodangust liigub tagasi Norrasse,” selgitab ta.
Priit Kaimer usub, et vetikate tarbimine kasvab järk-järgult kõikjal maailmas. „Vetikatele ei joosta praegu veel tormi, aga näeme, et need on tulevikutoit. Selleks tuleb inimesi õpetada vetikaid tarbima ja see võtab oma aja.”
Allikas: maaelu.postimees.ee
