2. osa – Läänemaa mahemajanduse seminari järelkaja

/ Artikkel

Läänemaa mahemajanduse seminari avas 10. detsembril Organic Estonia tegevjuht Krista Kulderknup öeldes, et mahemajandusest on võimalik kujundada Läänemaa bränd. Selleks loovad hea eelduse puhas loodus, NATURA-alad, rabade ja metsamaa rohkus.

Põllumajandusameti juhtivspetsialisti Luule Varik nõustus, et kahtlemata omab mahemajandus Läänemaal olulist potentsiaali. Täna on riikliku statistika võrdlusnäitajad haldusreformiga paraku sassi löödud, sest maakondade piirid on tänaseks muutunud. See teeb keeruliseks ülevaate saamist tegelikust olukorrast ametnike tasandil, aga ka ettevõtjatel, kes tootmistrende jälgides peaksid oma tootmist planeerima.

Mahedat toodet müüakse mittemahedana, sest mahedana ei ole võimalik toodet realiseerida.

Näiteks mahedalt kasvatatud lamba müümine mahedana on probleem, kuna müüa saab vaid mittemahedana põhjusel, et maheda lisandväärindamise võimalused on välja arendamata. Maheliha liigub Eestist välja mittemahedana ja toorainena. Seda kinnitas kohalik lambakasvataja tuues need probleemid üks põhjusena, mis sundis teda loobuma lambakasvatusest Vajalik on põlvkonnavahetus, sest tootjad vananevad. Probleem oli sama juba 10 aastat tagasi ja olukord halveneb iga aastaga.

Lõuna-Eesti loomi tuuakse Läänemaa mahemaadele, sest läänemaa rahvas ei jaksa maid ise kasutusele võtta.

Tootjatel puudub teave, mida oleks mõistlik ja vajalik toota. Nad sooviksid näiteks marju kasvatada ja luua ka marjakasvatuse, aga neil pole infot, kes marju kokku ostab, kes neist tooteid teeb või ka tootearendusega tegeleks. Kui töötlejad ütlevad, et nad on valmis, siis ollakse valmis ka investeerima.

Mahepiima ei ostet kokku.

Läänemaa teemaks on lihaveised ja lambakasvatus. Läänemaal on vaid 5 mahe lüpsilehma. Põhjuseks see, et mahepiima ei osteta kokku. Kui ka ostetakse, siis valatakse see lõpuks ikkagi kokku mittemahedaga. Lambakasvatajatele on šaakalid muutunud tõeliseks probleemiks, aga šaakali kahju fikseerimine on üle mõistuse keeruline. Paljusid neist ei registreerita, sest bürokraatia ei võimalda seda teha. Paljud väiketootmised on seetõttu käega löömas ja leiavad, et  lihtsam on tegevus hoopis lõpetada. Mahedaid mesilasperesid on Läänemaal vaid 43. Mahetootmise motivatsioon on järjest vähenemas. Välisturu haldus käib ainult läbi vahendusfirmade. Turuinformatsioon, millest Organic Estonia eelmistes ettekannetes rääkis, on tegelikult kättesaamatu.

Siim Lasmann, Organic Estonia ekspordinõunik, rääkis mahetoodete ekspordist ja sellest, kuidas ekspordiprotsess ettevõtetele võimalikult valutuks muuta. Esiteks tuleks teadvustada, mida ja kuidas meil oleks võimalik eksportida ja millisele ressursile ning kompetentsibaasile oleks võimalik ettevõtete ekspordivõimet üles ehitada. Väikeste koguste müügi võimaluseks on toote brändindus, mida toetavad regionaalsed riigi tasandi brändid. Välisturgude hinnakujunduses peame teadma, millistele turgudele oleks üldse mõtet minna. Üksikul ettevõttel oleks seda raske kaardistada ja see on üksi tehes ka väga kulukas.

Siim tegi ülevaate Rootsis äsja toimunud Malmö mahetoidu ja looduskosmeetika messist ning mahetoodete turundusvõimalustest Taanis, kus Organic Estonial on täna partneriteks Eesti Suursaatkonnad nii Rootsi kui Taanis.

Organic Estonia on loonud veebipõhise ühisturundusplatvormi, mis on mõeldud Eesti mahemajanduse ettevõtete toodete tutvustamiseks ja turundamiseks välisturgudel. See on mõeldud töövahendiks saatkondadele ning peamiselt välisturgude ostujuhtidele ja müügiesindajatele. Tulemusena laienevad mahemajanduse ettevõtete turundusvõimalused igapäevaselt koostöös ettevõtete ja kaubandusesindajatega välisriikides. Uute turgude leidmisel saame oma ettevõtetele abi pakkuda just peamiselt ühisturunduse valdkonnas, mis üksikettevõtjale on keeruline, aeganõudev ja väga kallis. Häid tulemusi on andnud välismesside ühiskülastused, kus juba kaasas olnud mahemajanduse ettevõtjad jagavad oma messi- ja turunduskogemusi uutele ettevõtetele.

Joel Kirsimaa, Organic Estonia digiturunduse juht, tegi ülevaate Organic Estonia veebipõhise ühisturundusplatvormi võimalustest välisturgudel. Meil on valik, kas konkureerime madalas hinnaklassis või suudame luua bränditud tooteid. Madal hinnaklass tähendab mahtusid, mida Eestist nagunii võtta ei ole. On selge, et suurte kogustega madalatele hindadele konkureerimine teeb meid vaeseks. Seega peame leidma turundusstrateegiaid, kuidas müüa väikeseid kogused võimalikult kõrge hinnaga. Selle saavutamiseks on vaja tegeleda brändinguga. Organic Estonia tegeleb veebipõhise platvormi väljaarendamisega, et omavahel kokku viia kohalikke tootjaid ja tarbijaid. Samuti tegeleme sellega, et ettevõtjad seda keskkonda mugavalt kasutada saaksid.

Einar Eiland Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu seltsist tegi ülevaate rahvusvahelistest arengukavadest, mis on seotud mahemajandusega. Einar andis ülevaate Taani, Rootsi ja Soome mudelitest, kellega Eestis konkureerima peame ja millised süsteemide kaudu välisriigid enda arengukuvandit loovad. Einar tegi ülevaade Eesti praegusest struktuurist ja võrdles seda rahvusvahelise tasandi konkurentsivõime tagamise struktuuride ja toimimispõhimõtetega.

Ettekanne andis ülevaade ka ettevõtluskultuuri arengu põhimõtetest ja sellest, milliste mudelite alusel võiks välja arendada riigi või regiooni biomajandust ja võrreldi seda maamajandusliku väiketootmise baasmudeliga, mida  on tutvustamas käidud nii Riigikantseleis, Riigikogu arenguseire keskuses kui Presidendi akadeemilises nõukogus.

Läänemaa mahemajanduse seminar lõppes arutelupaneeliga, kus räägiti hetkeolukorrast ja vajadustest mahemajanduse arengute toetamiseks Läänemaal. Ühe nõrga kohana toodi välja koostöövõimaluste teadvustamine ja rakendusvõime puudumine. Räägitud on ühistegevusest ja selle toetamisest, mis on viinud ka selleni, et ühest ettevõttest on tehtud mitu, et saada ühistegevuse toetust. Paraku näitab see, et ettevõtted ei mõista ühistegevuse põhimõtteid.

Ühise turundusvõime tekkimine on tihedalt seotud  koostöövõimaluste teadvustamisega. Koostöövõimaluste rakendamine ja rakendamisvõime on hädavajalik mistahes sektoris. Rahvusvahelise turundusvõimaluste teadmine pole Läänemaale jõudnud ja seda infot pole ka põllumajandusnõustajatel. Arutelust selgus, et täna on Läänemaal välja arendatud tootmisinfo, mida maha panna ja kuidas kasvatada ning ettevõtete loomise ja äriplaani tegemise pool. Sealt tuleb nüüd edasi liikuda.

Seminaril osalenud ettevõtjad nentisid, et sooviti seminaril kohtuda ka Maakondliku Arengukeskuse ja Kodukant Läänemaa esindajatega, kelle ülesandeks on juhtida arenguid ja arendada välja maakonna perspektiivsed arengusuunad. Maakonna arenduskeskuse ülesandeks on maakonna arengu tagamine.

Arutati, et kohalikku mahetootmist peab hakkama toetama Eesti riigi mahekuvand ja oskusteave. Samuti tuleks mõelda kompetentsikeskuse loomisele. Seminaril osalenud ettevõtjad pakkusid enda abi keskuse väljaarendamisel. Näiteks Läänemaa näidisaiandi loomist, kus pakkuda ka Haapsalu linna inimestele võimalust oma peenramaa omandamiseks.

Tõdeti, et mahekultuurse tootmisprotsessi ja elulaadi teadvustamine peab jõudma lasteaedadesse ja koolidesse. Ettevõtjad tegelevad nende teemadega praegu oma põhitööde kõrvalt, kuid see peaks olema maakonna ülene süsteemne tegevus ja vajaks seetõttu keskset juhtimist.

Oluliseks peeti maheteemade puhul ka kutsehariduse kaasamist, infoseminaride ja teavituste jätkumist. Tuleb ka leida võimalused taimetervise teemade tutvustamiseks ettevõtjatele. Vajalikuks peeti kohalikke tootmis- ja arendusorganisatsioonide arendamist – Läänemaal pole talupidajate liitu, maheklubi ei kata tänasel seminaril räägitud teemasid, OTT-klubi toimib täna peamiselt müügisurve toel jne. Kohalikud tootjad vajaksid ümarlauda, kus infot ja kogemusi vahetada.

Läänemaa mahemajanduse seminari kokkuvõtliku ülevaate koostas Einar Einland, toimetas Mare Timian.