Miks on mahe kasulik keskkonnale ja toidujulgeolekule

#alustamemaherevolutsiooni

Autorid: Anne Luik,  Liina Talgre, Elen Peetsmann, Luule Metspalu, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut 

Põllumajandus on otseselt keskkonnas toimiv ja seda tugevalt mõjutav majandusharu. Peale teist maailmasõda põllumajandus intensiivistus ja spetsialiseerus vähestele kultuuridele. Võeti kasutusele  mineraalväetised ja sünteetilised taimekaitsevahendid. See omakorda on viinud muldade degradeerumisele, mullaviljakuse ja elurikkuse kahanemisele.  Aastal 2013 tõdes ÜRO  kaubanduse ja arengu konverents (UNCTAD, 2013), et industriaalne põllumajandus on jõudnud sügavasse kriisi. Üleilmne väetisekasutus koos  suurenenud taimekaitsemürkide vajadusega  kasvas viimase neljakümne aastaga   kaheksa korda. Teraviljatoodang samas vaid kaks korda. Samal ajal aga suurenes tunduvalt  põllumajanduse poolt põhjustatud keskkonnakahju; mulla ja vee saastamine ning elurikkus kadu koos ökosüsteemide hävimisega. Muutused on hädavajalikud, et tagada  kestlikku tootmist  toidujulgeoleku kindlustamiseks.  

Muutuste  algatamiseks ja elluviimiseks  võttis Euroopa Komisjon 2021. aasta mais vastu elurikkuse ja „Talust Taldrikule” strateegiad, mis on aluseks Euroopa Rohelisele  Kokkuleppele (Green Deal). Sellega  tehakse ettepanek võtta ette ulatuslikke meetmeid, et  peatada elurikkuse kadu kogu maailmas. Samuti muuta  toidutootmist nii, et see oleks kestlik ja konkurentsivõimeline ning vastaks inimese ja planeedi tervise, samuti tagaks kõigile toidutootmise väärtusahelas osalejatele normaalse äraelamise.

Milline on olukord Eestis ?  Statistika näitab,  et   taimekaitsevahendite kasutus  on pidevalt tõusnud, võrreldes  aastatuhande algusega enam kui kahekordselt. Samuti on suurenenud  süsihappegaasi emissioon, 2021. aastal näiteks võrreldes eelneva aastaga nt 23 %.  Seega on   viimastel aastakümnetel põllumajanduslik keskkonnakoormus oluliselt  kasvanud. Kui kõrvutada  taimekaitsevahendite ehk põllumajandusmürkide kasutust  mullaseire andmetega, siis seire algusaastal  2007 olid  vaid üksikud intensiivtootmise mullaproovid jääkidega ning keskmiselt ühes proovis vaid 0,61 jääki. Aastal 2019.  oli juba kõikides mullaproovides  põllumürkide jääke. Sealjuures esines ühes proovis keskmiselt 7,2 erinevat jääki korraga. Suurim hulk  – 16 eri jääki korraga- esines nisupõllu mullaproovides (Penu, 2019)

Foto: Samantha Fortney

 Uurimuste kohaselt häirivad  erinevad põllumajanduskemikaalide jäägid elusorganisme ka juba  väga väikestes kogustes, eriti tugevalt aga  koostoimes. Nii pärsivad taimekaitsevahendid nii mulla makro – kui mikroorganismide  liigilist koosseisu, arvukust ning aktiivsust. See omakorda  viib mullaviljakuse ja tervise  kahanemisele. Mulla mikroobse koosseisu vaesestumise ja aktiivsuse languse tõttu hävivad taimekahjustajate looduslikud vaenlased, ülekaalu saavad patogeensed mikroorganismid,  taimed  savad kergesti juuremädanikke. Ka ei hävine mullas teatavat eluperioodi veetvad  kahjurid. See tähendab – oluliselt häirub taimekahjustajate looduslik regulatsioon  (Abawi ja Widmer, 2000;  Lancaster et al., 2010; Cloyd, 2012; Tsiafouli et al., 2015; Madsen et al., 2016).

 Taimekaitsemürkide jäägid  hävitavad lisaks sihtobjektidele ka nii maapinnal kui  õitel toituvaid põllumajandusele kasulikke putukaid.  (Nii mõjuvad mitte ainult putukatõrje, vaid ka umbrohutõrjevahendid ja haigustevastased kemikaalid.) Näiteks maapinnal liikuvad kahjureid hävitavad jooksiklased kaotavad tundemeeled ja hukkuvad.      

Jäägid jõuavad ka põldude ümbruses õitsevatesse taimedesse.  Neil taimedel toituvad paljud erinevad tolmeldajad putukad ja taimekahjureid hävitavad parasitoidid, jätkub ka meemesilase  korje peale  põllul olevate kultuurtaimede ning umbrohtude õitsemist. Elurikkus põllul ja selle ümbruses on aluseks nii taime tervisele kui mullaviljakusele (Altieri, 1999). Kahjuks näeme Eestis põllumajandusmaastiku  struktuuri  olulist vaesestumist – üha suuremate ilma  mitmekesise ümbruse ja  äärealadeta põldude näol. Eestis on vaid 1,3%  väärtuslikke põlluäärealasid, mis elupaikadena tagavad põllule looduslikud tolmeldamise ja kahjuritõrje teenused (Kruus et al. 2012; Luik,  2019; Kovacs  et al. 2019; Veromann et al. 2020, Veromann 2021). 

Veega liiguvad pestitsiidijäägid nii pinnaveekogudesse kui edasi  põhjavette, sh allikatesse ja kaevudesse. Viimaste aastate veeseire  näitab kõikide erinevate taimekaitsevahendite rühmade jääkide esinemist nii pinnaveekogudes kui isegi sügavates kaevudes ja allikates. Kõige sagedamini umbrohutõrjevahend glüfosaadi ja tema laguproduktide jääke ning ka üle kehtestatud piirnormi (Leisk, 2020). Sõltuvalt jääkide kontsentratsioonist ja kombinatsioonidest häiruvad veeökosüsteemide talitlused. Seega on ka Eestile äärmiselt oluline kohustus looduse toimimas hoidmiseks   taimekaitsevahendite kasutuse piiramine.  Euroopa Liidus on võetud eesmärgiks vähendada  taimekaitsevahendite kasutust 50% aastaks 2030.  See tähendab loodushoidlike ning säilenõtkemate tootmisviiside arendamist ja laialdasemat  kasutamist.  

          Loodushoidlikumal agroökoloogilistel printsiipidel põhineval mahe- ehk ökotootmine on kestlik, kuivõrd välistatud on elurikkuse kahandamine taimekaitsevahenditega. Erinevaid vahe ja põhikultuure sisaldava mitmekesise  külvikorraga vähendatakse  nii kahjustajate (sh umbrohtude) esinemist, kui ka toetatakse mullaviljakuse ning elurikkuse säilimist.  Seda  kõike koos loomade  heaolu austava loomakasvatuse integreerimisega põllumajanduslikku tootmisse. Kogu kohalik orgaaniline jääde antakse väetisena tagasi taimekasvatusse. Nõnda  saab toimida ainete ringmajandus, võimalikult väikeste kadudega

Thüneni instituudi  tuhandete viljeluspaaride võrdlusel põhinev metaanalüüs (Sanders, Hess, 2019) toob ilmekalt välja maheviljeluse eeliseid nii keskkonna kui ressursikasutuse näitajate mõttes:
– Maheviljelus hoiab vett puhtamana, sest   sealt oluliselt väiksem  taimetoitainete kadu –  nitraatide ja fosfori leostumine põldudelt kui tavaviljeluses;

-Mahemuldades on  kõrgem vihmausside arvukus kui tavas ning  paranenud mullaomadused;-  kahanenud mullahappesus ja tihenemine;- Elurikkus on  mahedas kuni 98%   kõrgem;

-Mahe leevendab kliimamuutusi. Kuna ökomuldades on keskmiselt 10% kõrgem süsinikusisaldus, seotakse  aastas 258 kg süsinikku ha kohta. See tähendab, et  kumuleeruv kliima kaitse on1082 kg CO2 ekvivalenti ha kohta. 

-Ressursikasutus tõi samuti esile maheda eelised –  nii lämmastiku, fosfori kui kaaliumi kasutus on enam kui  40% efektiivsem mahedas.  Seega on mahe ökoloogiliselt efektiivsem. 

Kestlikkus eeldabki  ökoloogilist efektiivsust st väiksema  kohaliku taastuva sisendiga  saadakse suurem kogus toodet minimaalse ökoloogilise jalajäljega. 

         Euroopa Liidus nähaksegi ette mahemaa osakaalu suurenemist vähemalt kuni 25%-ni põllumajandusmaast.  Eestis  saame olla õnnelikud, et enam kui 22% põllumaast on  mahe ning ka  riigimetsad on tunnustatud mahetoodete  korjealana. See on olnud oluline panus meie keskkonnatingimuste säilitamiseks. Looduse talitluste  ja kestliku  toidutootmise tarvis vajab kestlikule põllumajandusele ülemineku protsess kiiremat edasiarendamist. Mahealad on liigirikkamad.  Hiljutine mullaseente seire näitas, et  mahetootjate muldades on võrreldes intensiivtootmise muldadega  oluliselt suuremat  elurikkus (Hiiesalu et al. 2020). Samamoodi on  mahemulla  elustiku  suuremat mitmekesisust, aktiivsust ning mullaomaduste paranemist tõestanud Eesti Maaülikooli  tava- ja mahesüsteemides pikaajaline külvikorra katse. Selle katse tulemusi käsitlevad rida autoreid nt Talgre, Eremeev, Kuht jt kogumikus “Põllumajandus ja keskkond 2021”.  

Ent maheviljeluse tehnoloogiad nõuvad ökoloogilise efektiivsuseni jõudmiseks suuremat panustamist  edasistesse  teadusuuringutesse. Uued teadmised ja tehnoloogiad aitavad kergemini ületada  kunstkemikaalidega toetatud tavatootmiselt mahetootmisele  üleminekut. On vaja välja töötada kohalikele  tingimustele sobivad mitmekesiste kultuuridega tasakaalustatud külvikorrad, mis saavad  panna aluse ökoloogiliselt efektiivsele  tootmisele. Selleks on   kindlasti  vaja ka teadlaste ja tootjate tihedat koostööd. 

Põllumajandusmaastike mitmekesisuse suurendamine on  ökoloogiliselt efektiivse tootmise seisukohalt aga möödapääsmatu,  sest elurikkus  põllu ümber ja põllu sees hoiab looduslikku tasakaalu ning aitab vähendada taimekaitsevahendite kasutamist.  Näiteks põllumeeste viljelusvõistlus peaks põhinema ökoloogilise efektiivsuse hindamisel: vähima kohaliku taastuva sisendiga  suurem kogus toodet, minimaalse ökoloogilise jalajäljega. See on võimalik  mitmekesises põllumajandusmaastikus hästi toimiva elurikka põllukoosluse puhul.

Et saavutada võimalikult kiiret jätkuvat  üleminekut  loodusega kooskõlas olevale ökoloogiliselt efektiivsele tootmisele, tuleks rakendada   kõik poliitilised meetmed nii erinevate toetuste näol kui nõuete kehtestamise näol.    See eeldab  aga keskkonna- ja toidujulgeoleku alaste  teadmiste olulist kasvu. Huvi ja  teadlikkust keskkonnseisundi vastu  aitaks tõsta erinevate  seirete   laialdane  tutvustamine ja inimeste informeerimine.  Praegu on enamus seiretulemusi laiemale lugejaskonnale raskesti kättesaadavad.   Tegutsegem teadlikult ja kooskõlas loodusega !

Artikkel ilmus esmakordselt konverentsi “Põllumajandus ja keskkond” 2021. a kogumiku Sissejuhatusena.  Käesolevat versiooni toimetas keeleliselt MTÜ Organic Estonia.

Kasutatud kirjandus

  Abawi, G.S., Widmer, T.L. 2000. Impact of soil health management practices on soilborne pathogens, nematodes and root diseases of vegetable crops. Applied Soil Ecology, 15, 37–47.

Altieri, M.A. 1999. The ecological role of biodiversity in agroecosystems. Agriculture, Ecosystems and Environment. 74, 19-31.

Cloyd, R.A. 2012. Indirect effects of pesticides on natural enemies. pp. 127–150 In: Pesticides-Advances in chemical and botanical pesticides, (Soundararajan R.P., eds), InTech, India.

European green deal . (https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal/actions-being-taken-eu/eu-biodiversity-strategy-2030). 

Hiiesalu,I., Vahter,T., Sepp,S.K. 2020. Põllumajandusliku maakasutuse mõju mullaelustikule: seened mulla bioloogilise seisundi indikaatorina. KIK uuringu lõpparuanne. Tartu Ülikool, Ökoloogia ja maateaduse instituut, 63 lk.

Kovacs,G., Kaasik,R., Lof, M.E.. van der Werf,W., Kaart,T., Holland,J.M. Luik,A., Veromann, E. 2019 Effects of land use on infestation and parasitism rates of cabbage seed weevil in oilseed rape: Landscape effects on Ceutorhynchus obstrictus infestation  and parasitism rates .  Pest Management  Science 75, 658-666.

Kruus,M., Kruus,E., Luik,A.  2012. Viljelusviisi mõju jooksiklaste liigirikkusele. Teaduselt mahepõllumajandusele. Konverentsi toimetised. Tartu, lk 53-55.

Lancaster, S.H., Hollister, E.B., Senseman, S.A., Gentry, T.J. 2010. Effects of repeated glyphosate applications on soil microbial community composition and the mineralization of glyphosate. Pest Management Science, 66 (1), 59–64.

Leisk, Ü. 2020. Pestitsiidide jäägid vees, seire ja uuringute tulemused. (http://www.maheklubi.ee/upload/Editor/Ylle%20Leisk_Nitraadid%20ja%20pestitsiidide%20jaagid%20vees_EMU_2020.pdf). Külastatud 12.04.2021.

Luik,A, 2019.  Putukatest mahetoiduni. Eesti Vabariigi preemiad 2019. Teadus. F.J.Wiedemanni keeleauhind. Sport. Kultuur . Eesti Teaduste Akadeemia. Tallinn,  lk. 23−39.

Madsen, H., Talgre, L., Eremeev, V., Luik, A. 2016. Pestitsiidid suruvad alla mulla mikroobide hüdrolüütilist aktiivsust. Metspalu, L., Jõgar, K., Veromann, E., Mänd, M. (Toim.). – Eesti Taimekaitse 95, Ecoprint AS, lk 79−82.

Penu,P. 2020. Taimekaitsevahendite jäägid muldades 2019 aastal. http://www.maheklubi.ee/upload/Editor/Priit%20Penu_2019.pdf.

Põllumajandus ja keskkond . https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/pollumajandus-kalandus-ja-jahindus/pollumajandus-ja-keskkond)-

Sanders J, Heß, J. (Eds) 2019 Leistungen des ökologischen Landbaus für Umwelt und Gesellschaft. 2. überarbeitete und ergänzte Auflage. Thünen Report 65, Johann Heinrich von Thünen-Institut, Braunschweig, 398 p.(https://www.thuenen.de/med.ia/publikationen/thuenen-report/Thuenen_Report_65.pdf).

Tsiafouli, M.A., Thébault, E., Sgardelis, S.P., de Ruiter, P.C., van der Putten, W.H., Birkhofer, K., Hemerik, L., de Vries, F.T., Bardgett, R.D., et al. 2015. Intensive agriculture reduces soil biodiversity across Europe. Global Change Biology, 21, 973– 985.

UNCTAD, 2013. Trade and environment review 2013. Make agriculture truly sustainable now foor food security in a changing climate . United Nation publication, 318 p.

Veromann, E., Kikas, T., Helm, A.  2020.  Elurikkuse tähtsus põllumajanduslikes ökosüsteemides. (https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/5_elurikkuse-t2htsus-pm-okosusteemides_291020-elme_eve-veromann.pdf).

Veromann, E. 2021. Maastikuelemendid toetavad põllumajandustootmist. Põllumajandus ja keskkond ….

Mahetoidu kampaaniat korraldab MTÜ Organic Estonia. Rahastab Põllumajandus- ja Regionaalministeerium meetmest „Põllumajandustootjate kestlike toidusüsteemide ja keskkonnaalase teadlikkuse suurendamine“.