#alustamemaherevolutsiooni
Autorid: Anne Luik, Liina Talgre, Elen Peetsmann, Luule Metspalu, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Põllumajandus on otseselt keskkonnas toimiv ja seda tugevalt mõjutav majandusharu. Peale teist maailmasõda põllumajandus intensiivistus ja spetsialiseerus vähestele kultuuridele. Võeti kasutusele mineraalväetised ja sünteetilised taimekaitsevahendid. See omakorda on viinud muldade degradeerumisele, mullaviljakuse ja elurikkuse kahanemisele. Aastal 2013 tõdeti ÜRO kaubanduse ja arengu konverentsil (UNCTAD, 2013), et industriaalne põllumajandus on jõudnud sügavasse kriisi. Üleilmne väetisekasutus koos suurenenud taimekaitsemürkide vajadusega kasvas viimase neljakümne aastaga kaheksa korda. Teraviljatoodang samas vaid kaks korda. Samal ajal aga suurenes tunduvalt põllumajanduse poolt põhjustatud keskkonnakahju; mulla ja vee saastamine ning elurikkuse kadu koos ökosüsteemide hävimisega. Muutused on hädavajalikud, et tagada kestlikku tootmist toidujulgeoleku kindlustamiseks.
Muutuste algatamiseks ja elluviimiseks võttis Euroopa Komisjon 2021. aasta mais vastu elurikkuse ja „Talust Taldrikule” strateegiad, mis on aluseks Euroopa Rohelisele Kokkuleppele (Green Deal). Sellega tehakse ettepanek võtta ette ulatuslikke meetmeid, et peatada elurikkuse kadu kogu maailmas. Samuti muuta toidutootmist nii, et see oleks kestlik ja konkurentsivõimeline ning vastaks inimese ja planeedi tervise, samuti tagaks kõigile toidutootmise väärtusahelas osalejatele normaalse äraelamise.
Milline on olukord Eestis ? Statistika näitab, et taimekaitsevahendite kasutus on pidevalt tõusnud, võrreldes aastatuhande algusega enam kui kahekordselt. Samuti on süsihappegaasi emissioon suurenenud 15,9%. Seega on viimastel aastakümnetel põllumajanduslik keskkonnakoormus oluliselt kasvanud. Kui kõrvutada taimekaitsevahendite ehk põllumajandusmürkide kasutust mullaseire andmetega, siis seire algusaastal 2007 olid vaid üksikud intensiivtootmise mullaproovid jääkidega ning keskmiselt ühes proovis vaid 0,61 jääki. Aastal 2019. oli juba kõikides mullaproovides põllumürkide jääke. Sealjuures esines ühes proovis keskmiselt 7,2 erinevat jääki korraga. Suurim hulk – 16 eri jääki korraga- esines nisupõllu mullaproovides (Penu, 2019)
Foto: Samantha Fortney
Uurimuste kohaselt häirivad erinevad põllumajanduskemikaalide jäägid elusorganisme ka juba väga väikestes kogustes, eriti tugevalt aga koostoimes. Nii pärsivad taimekaitsevahendid nii mulla makro – kui mikroorganismide liigilist koosseisu, arvukust ning aktiivsust. See omakorda viib mullaviljakuse ja tervise kahanemisele. Mulla mikroobse koosseisu vaesestumise ja aktiivsuse languse tõttu hävivad taimekahjustajate looduslikud vaenlased, ülekaalu saavad patogeensed mikroorganismid, taimed saavad kergesti juuremädanikke. Ka ei hävine mullas teatavat eluperioodi veetvad kahjurid. See tähendab – oluliselt häirub taimekahjustajate looduslik regulatsioon (Abawi ja Widmer, 2000; Lancaster et al., 2010; Cloyd, 2012; Tsiafouli et al., 2015; Madsen et al., 2016).
Taimekaitsemürkide (pestitsiidide) jäägid hävitavad lisaks sihtobjektidele ka nii maapinnal kui õitel toituvaid põllumajandusele kasulikke putukaid. (Nii mõjuvad mitte ainult putukatõrje, vaid ka umbrohutõrjevahendid ja haigustevastased kemikaalid.) Näiteks maapinnal liikuvad kahjureid hävitavad jooksiklased kaotavad tundemeeled ja hukkuvad.
Jäägid jõuavad ka põldude ümbruses õitsevatesse taimedesse. Neil taimedel toituvad paljud erinevad tolmeldajad putukad ja taimekahjureid hävitavad parasitoidid, jätkub ka meemesilase korje peale põllul olevate kultuurtaimede ning umbrohtude õitsemist. Elurikkus põllul ja selle ümbruses on aluseks nii taime tervisele kui mullaviljakusele (Altieri, 1999). Kahjuks näeme Eestis põllumajandusmaastiku struktuuri olulist vaesestumist – üha suuremate ilma mitmekesise ümbruse ja äärealadeta põldude näol. Eestis on vaid 1,3% väärtuslikke põlluäärealasid, mis elupaikadena tagavad põllule looduslikud tolmeldamise ja kahjuritõrje teenused (Kruus et al. 2012; Luik, 2019; Kovacs et al. 2019; Veromann et al. 2020, Veromann 2021).
Veega liiguvad pestitsiidijäägid nii pinnaveekogudesse kui edasi põhjavette, sh allikatesse ja kaevudesse. Viimaste aastate veeseire näitab kõikide erinevate taimekaitsevahendite rühmade jääkide esinemist nii pinnaveekogudes kui isegi sügavates kaevudes ja allikates. Kõige sagedamini umbrohutõrjevahend glüfosaadi ja tema laguproduktide jääke ning ka üle kehtestatud piirnormi (Leisk, 2020). Sõltuvalt jääkide kontsentratsioonist ja kombinatsioonidest häiruvad veeökosüsteemide talitlused. Seega on ka Eestile äärmiselt oluline kohustus looduse toimimas hoidmiseks taimekaitsevahendite kasutuse piiramine. Euroopa Liidus on võetud eesmärgiks vähendada taimekaitsevahendite kasutust 50% aastaks 2030. See tähendab loodushoidlike ning säilenõtkemate tootmisviiside arendamist ja laialdasemat kasutamist.
Loodushoidlikumal agroökoloogilistel printsiipidel põhineval mahe- ehk ökotootmine on kestlik, kuivõrd välistatud on elurikkuse kahandamine taimekaitsevahenditega. Erinevaid vahe ja põhikultuure sisaldava mitmekesise külvikorraga vähendatakse nii kahjustajate (sh umbrohtude) esinemist, kui ka toetatakse mullaviljakuse ning elurikkuse säilimist. Seda kõike koos loomade heaolu austava loomakasvatuse integreerimisega põllumajanduslikku tootmisse. Kogu kohalik orgaaniline jääde antakse väetisena tagasi taimekasvatusse. Nõnda saab toimida ainete ringmajandus, võimalikult väikeste kadudega.
Thüneni instituudi tuhandete viljeluspaaride võrdlusel põhinev metaanalüüs (Sanders, Hess, 2019) toob ilmekalt välja maheviljeluse eeliseid nii keskkonna kui ressursikasutuse näitajate mõttes:
– Maheviljelus hoiab vett puhtamana, sest sealt oluliselt väiksem taimetoitainete kadu – nitraatide ja fosfori leostumine põldudelt kui tavaviljeluses;
-Mahemuldades on kõrgem vihmausside arvukus kui tavas ning paranenud mullaomadused;- kahanenud mullahappesus ja tihenemine;- Elurikkus on mahedas kuni 98% kõrgem;
-Mahe leevendab kliimamuutusi. Kuna ökomuldades on keskmiselt 10% kõrgem süsinikusisaldus. seotakse aastas 258 kg süsinikku ha kohta. See tähendab, et kumuleeruv kliima kaitse on 1082 kg CO2 ekvivalenti ha kohta. See tähendab, et aastas seotakse 258 kg süsinikku hektari kohta, sellest lähtub kumuleeruv kliima kaitse 1082 kg CO2 ekvivalenti hekatri kohta aastas.
-Ressursikasutus tõi samuti esile maheda eelised – nii lämmastiku, fosfori kui kaaliumi kasutus on enam kui 40% efektiivsem mahedas. Seega on mahe ökoloogiliselt efektiivsem.
Kestlikkus eeldabki ökoloogilist efektiivsust st väiksema kohaliku taastuva sisendiga saadakse suurem kogus toodet minimaalse ökoloogilise jalajäljega.
Euroopa Liidus nähaksegi ette mahemaa osakaalu suurenemist vähemalt kuni 25%-ni põllumajandusmaast. Eestis saame olla õnnelikud, et enam kui 22% põllumaast on mahe ning ka riigimetsad on tunnustatud mahetoodete korjealana. See on olnud oluline panus meie keskkonnatingimuste säilitamiseks. Looduse talitluste ja kestliku toidutootmise tarvis vajab kestlikule põllumajandusele ülemineku protsess kiiremat edasiarendamist. Mahealad on liigirikkamad. Hiljutine mullaseente seire näitas, et mahetootjate muldades on võrreldes intensiivtootmise muldadega oluliselt suuremat elurikkus (Hiiesalu et al. 2020). Samamoodi on mahemulla elustiku suuremat mitmekesisust, aktiivsust ning mullaomaduste paranemist tõestanud Eesti Maaülikooli tava- ja mahesüsteemides pikaajaline külvikorra katse. Selle katse tulemusi käsitlevad rida autoreid nt Talgre, Eremeev, Kuht jt kogumikus “Põllumajandus ja keskkond 2021”.
Ent maheviljeluse tehnoloogiad nõuvad ökoloogilise efektiivsuseni jõudmiseks suuremat panustamist edasistesse teadusuuringutesse. Uued teadmised ja tehnoloogiad aitavad kergemini ületada kunstkemikaalidega toetatud tavatootmiselt mahetootmisele üleminekut. On vaja välja töötada kohalikele tingimustele sobivad mitmekesiste kultuuridega tasakaalustatud külvikorrad, mis saavad panna aluse ökoloogiliselt efektiivsele tootmisele. Selleks on kindlasti vaja ka teadlaste ja tootjate tihedat koostööd.
Põllumajandusmaastike mitmekesisuse suurendamine on ökoloogiliselt efektiivse tootmise seisukohalt aga möödapääsmatu, sest elurikkus põllu ümber ja põllu sees hoiab looduslikku tasakaalu ning aitab vähendada taimekaitsevahendite kasutamist. Näiteks põllumeeste viljelusvõistlus peaks põhinema ökoloogilise efektiivsuse hindamisel: vähima kohaliku taastuva sisendiga suurem kogus toodet, minimaalse ökoloogilise jalajäljega. See on võimalik mitmekesises põllumajandusmaastikus hästi toimiva elurikka põllukoosluse puhul.
Et saavutada võimalikult kiiret jätkuvat üleminekut loodusega kooskõlas olevale ökoloogiliselt efektiivsele tootmisele, tuleks rakendada kõik poliitilised meetmed nii erinevate toetuste näol kui nõuete kehtestamise näol. See eeldab aga keskkonna- ja toidujulgeoleku alaste teadmiste olulist kasvu. Huvi ja teadlikkust keskkonnaseisundi vastu aitaks tõsta erinevate seirete laialdane tutvustamine ja inimeste informeerimine. Praegu on enamus seiretulemusi laiemale lugejaskonnale raskesti kättesaadavad. Tegutsegem teadlikult ja kooskõlas loodusega !
Artikkel ilmus esmakordselt konverentsi “Põllumajandus ja keskkond” 2021. a kogumiku Sissejuhatusena. Käesolevat versiooni toimetas keeleliselt MTÜ Organic Estonia.
Kasutatud kirjandus
Abawi, G.S., Widmer, T.L. 2000. Impact of soil health management practices on soilborne pathogens, nematodes and root diseases of vegetable crops. Applied Soil Ecology, 15, 37–47.
Altieri, M.A. 1999. The ecological role of biodiversity in agroecosystems. Agriculture, Ecosystems and Environment. 74, 19-31.
Cloyd, R.A. 2012. Indirect effects of pesticides on natural enemies. pp. 127–150 In: Pesticides-Advances in chemical and botanical pesticides, (Soundararajan R.P., eds), InTech, India.
European green deal . (https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal/actions-being-taken-eu/eu-biodiversity-strategy-2030).
Hiiesalu,I., Vahter,T., Sepp,S.K. 2020. Põllumajandusliku maakasutuse mõju mullaelustikule: seened mulla bioloogilise seisundi indikaatorina. KIK uuringu lõpparuanne. Tartu Ülikool, Ökoloogia ja maateaduse instituut, 63 lk.
Kovacs,G., Kaasik,R., Lof, M.E.. van der Werf,W., Kaart,T., Holland,J.M. Luik,A., Veromann, E. 2019 Effects of land use on infestation and parasitism rates of cabbage seed weevil in oilseed rape: Landscape effects on Ceutorhynchus obstrictus infestation and parasitism rates . Pest Management Science 75, 658-666.
Kruus,M., Kruus,E., Luik,A. 2012. Viljelusviisi mõju jooksiklaste liigirikkusele. Teaduselt mahepõllumajandusele. Konverentsi toimetised. Tartu, lk 53-55.
Lancaster, S.H., Hollister, E.B., Senseman, S.A., Gentry, T.J. 2010. Effects of repeated glyphosate applications on soil microbial community composition and the mineralization of glyphosate. Pest Management Science, 66 (1), 59–64.
Leisk, Ü. 2020. Pestitsiidide jäägid vees, seire ja uuringute tulemused. (http://www.maheklubi.ee/upload/Editor/Ylle%20Leisk_Nitraadid%20ja%20pestitsiidide%20jaagid%20vees_EMU_2020.pdf). Külastatud 12.04.2021.
Luik,A, 2019. Putukatest mahetoiduni. Eesti Vabariigi preemiad 2019. Teadus. F.J.Wiedemanni keeleauhind. Sport. Kultuur . Eesti Teaduste Akadeemia. Tallinn, lk. 23−39.
Madsen, H., Talgre, L., Eremeev, V., Luik, A. 2016. Pestitsiidid suruvad alla mulla mikroobide hüdrolüütilist aktiivsust. Metspalu, L., Jõgar, K., Veromann, E., Mänd, M. (Toim.). – Eesti Taimekaitse 95, Ecoprint AS, lk 79−82.
Penu,P. 2020. Taimekaitsevahendite jäägid muldades 2019 aastal. http://www.maheklubi.ee/upload/Editor/Priit%20Penu_2019.pdf.
Põllumajandus ja keskkond . https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/pollumajandus-kalandus-ja-jahindus/pollumajandus-ja-keskkond)-
Sanders J, Heß, J. (Eds) 2019 Leistungen des ökologischen Landbaus für Umwelt und Gesellschaft. 2. überarbeitete und ergänzte Auflage. Thünen Report 65, Johann Heinrich von Thünen-Institut, Braunschweig, 398 p.(https://www.thuenen.de/med.ia/publikationen/thuenen-report/Thuenen_Report_65.pdf).
Tsiafouli, M.A., Thébault, E., Sgardelis, S.P., de Ruiter, P.C., van der Putten, W.H., Birkhofer, K., Hemerik, L., de Vries, F.T., Bardgett, R.D., et al. 2015. Intensive agriculture reduces soil biodiversity across Europe. Global Change Biology, 21, 973– 985.
UNCTAD, 2013. Trade and environment review 2013. Make agriculture truly sustainable now foor food security in a changing climate . United Nation publication, 318 p.
Veromann, E., Kikas, T., Helm, A. 2020. Elurikkuse tähtsus põllumajanduslikes ökosüsteemides. (https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/5_elurikkuse-t2htsus-pm-okosusteemides_291020-elme_eve-veromann.pdf).
Veromann, E. 2021. Maastikuelemendid toetavad põllumajandustootmist. Põllumajandus ja keskkond ….
Mahetoidu kampaaniat korraldab MTÜ Organic Estonia. Rahastab Põllumajandus- ja Regionaalministeerium meetmest „Põllumajandustootjate kestlike toidusüsteemide ja keskkonnaalase teadlikkuse suurendamine“.
