Mahepindala ehk maheala koosneb mahepõllumaast ja mahekorjealast (i.k wild collection area)
Mahekaardi Korduma Kippuvad Küsimused leiad SIIT
Eesti maheala ja mahemesilad
Eesti maheala jaguneb:
- mahepõllumajandusmaaks, sh poollooduslike koosluste alaks;
- mahe saaduste korjealaks, sh metsaks ning muud mitteharitavad alad.
Eesti maheala (2021) kokku 674 912 ha:
- Tunnustatud mahepõllumajanduslik maa – 229 400 ha (sh. üleminekuaja läbinud ehk mahemaad 212 118 ha)
- Registreeritud korjealad –445 512 ha
RMK potentsiaalne mahekorjeala ( 2021):
- RMK metsaala – 4 331 580 ha
Mahemesilad(2021):
- Mahemesilasperede arv: 3065 peret
Seega eelmisel aastal (2021) oli võimalik mahesaaduseid toota 1 624 747 ha
Eesti statistika 2020
- Eesti pindala 45 339 km² ehk 4,533 miljonit hektarit.
- Eesti metsamaa pindala 2,2 miljonit ha.
- Põllumaa pindala on ca 1 miljonit ha, millest ca 20% on mahepõllumaa. 1. Mahetootmise potentsiaal – Põllumaast ca 20% kasutatakse mahepõllumajanduses. – Potentsiaalne mahemetsa mahe korjeala Eestis on 2,2 miljonit hektarit metsamaad, mis on rohkem kui pool riigi pindalast. Eesti metsades ei kasutata mineraalväetisi ning metsauuendamiseks GMOd. – Eesti pindalast on 53% potentsiaalselt mahe!
- Lisaks metsa puhtusele on tähtsal kohal mahealal jätkusuutlik majandamine, mis tagab liigirikkuse ning loodusliku mitmekesisuse
- Jätkusuutliku ehk säästliku metsamajanduse aluseks on Pan-Euroopa kriteeriumid. Loodushoidlike majandamismeetmete süvendatud rakendumisel, mis tagavad metsakoosluste jätkusuutliku tasakaalustatud talitluse, saab võimalikuks, et enam kui pool Eesti pindalast on mahedalt, loodust väärtustavalt majandatud.
Kaardirakendus on valminud Organic Estonia MTÜ eestvedamisel ning Maa-ameti, Põllumajandusameti, Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi meeskonna koostöös.
