Organic Estonia Rohepööre: Rendi oma põld mahetootjale, et Eestis oleks rohkem mahetoitu ja puhas põhjavesi!

/ Artikkel

Olukord maherindel on täna katastroofi äärel. Puuduvad vajalikud riigiülesed otsused ja rahastus, mis valdkonnal tervikuna aitaks areneda. Võti rohepöördeks ja mahedaks Eestiks on maaomanikel, kes võiksid oma maad rentida mahepõllupidajatele, kirjutab Organic Estonia tegevjuht Krista Kulderknup

FOTO: Mailiis Ollino

2015. aastal valis Eesti Arengufond välja majandusidee “Mahe Eesti”, mis seadis eesmärgiks vähemalt 51% kogu riigi pindalast muutmise mahedaks . 2017. aastal kinnitas vabariigi valitsus heaks “Mahemajanduse tervikprogrammi käivitamise”.

Mürkkemikaalide kasutamine ajaloolisel rekordtasemel

Paraku on need jäänud üksnes kõrgelennulisteks ideedeks, mis kõlavad hästi Eesti mahedast ja rohelisest kuvandist rääkides. Selged suunised riigi poolt puuduvad ja sisulist toetust on vähe. Reaalsus on see, et mahe Eesti püsib üksnes tänu mahe-ettevõtete enda pingutustele ja koostööle. Mahetootjate tootmismahud on tagasihoidlikud nii meie toidulaual kui ka eksportturgudel.

Meie oma joogivesi, sh põhjavesi ning Eesti põldudelt pärit toit on üha saastunum. See on piinlik ja kurb. Peaksime endilt küsima, kas see on kuvand, mida me Eestile soovime.

Eesti põllumajandus on jõudnud täna mürkkemikaalide kasutamises kõrgeima ajaloolise tasemeni. Võrreldes 2012. aastaga oli 2020. aastal fungitsiidide ja bakteritsiidide kasutamine ca 2,5 korda suurem. Umbrohutõrjevahendite kasutus hektari kohta oli kaks korda suurem (allikas: Statistikaamet ).

Erinevate sünteetiliste ainete kasutamine põldudel on 2005. aastast Euroopa Liidu toetustele hoogsalt kasvanud. Põllumajandusuuringute Keskuse 2020. aasta kogumiku andmetel on Eestis 10 aastaga erinevate pestitsiidijääkide arv ühe põllumulla proovi kohta kasvanud 0,61-st 7-ni.

Uus võimalus Mahe Eestile

Täna on uus võimalus maheda Eesti tulemiseks. Maaomanik saab kaasa aidata rohepöörde toimumisele, tehes valiku eelistada rendilepingu sõlmimisel maa rentnikuna mahepõllupidajat.

2013. aastal oli põllumajanduslike majapidamiste kasutuses 955 000 hektarit põllumajandusmaad, sellest 54% oli rendimaa ja 7% muu valdus (peamiselt tasuta kasutusse saadud maa). Rendimaast ligi kolmveerand oli põllumaa ja veerand püsirohumaa. Trend on see, et maaomanikud eelistavad aina enam oma maad välja rentida.

Head maaomanikud, maaomanikena saate teie mõjutada, mis meie Eestimaal kasvab. Rentige oma põllumaa põllumehele, kes suudab toota mahedalt ning ei kasuta intensiivset agrotehnoloogiat põldude hooldamisel ja väetamisel. RMK saaks oma põldude rendipoliitikaga sellele eesmärgile hästi kaasa aidata. Meil on täna võimalus pärandada oma lastelastele taimekaitsevahendite jääkidest puhas maa.

Sellised muutused ei sünni üleöö. See eeldab eelkõige mõtteviisi muutust. Mõtteviisi kaitsta Eestimaad ja meie puhast põldu ning see pall on täna visatud maaomanike põllule ja maadele.

Võiksime võtta eesmärgiks, et suudame sellise muutuse tekitada kolme aasta perspektiivis. Täna on 100 000 Eesti maaomaniku käes võti mahepöördeks.